ARVUSTUS: "Padjaklubis" on meesterohked ajad

Miša üritab toime tulla tädi Saša lahkumisega ning seda ainuõigel viisil: ühes mugavustoidu ja kassivideotega. Kristina ja Laura ei oska emotsionaalse haavatavuse märke lugeda ning heidavad Mišale peale sealauda-laadse olemise ette ka seda, et ta on liiga paks. Mitte, et Miša teistest turskem ei oleks, aga selle teema tõstatamine tundus kuidagi liialt labane käik ning märk stsenaristide ideede-vaegusest.

Kristinal on püsivalt sada probleemi, praegusel ajal on peamisteks sekeldused meestega, Hendriku ja Aivariga. Mõlemad vajavad Kristinat oma erinevatel põhjustel; Hendriku jaoks on Kristina enamasti erakonna musta töö tegija ning vahel ka tüdrukusõber, Aivarile on ta samal ajal pigem ema ja põetaja eest. Tore on vaadata, kuidas mehed Kristinat ära kasutavad ja Kristina sellest üldse aru ei saa, sest Kristina on selle mõnes mõttes ka ära teeninud. 

Kristina pole ainus, kellel on vaja meestega tegeleda kahel rindel. Maria on viinud tutvuse vanemapoolse Kallega järgmisele tasemele ning  nendevahelistes suhetes näib vanusevahe olevat päriselt ainus ja tegelikult ka pseudoprobleem.

Maria on esimest korda päriselt armunud ning võib tõepoolest näha, et ta oskab inimestes hinnata õigeid omadusi. Praktilisusele au andes oleks Margus ilmselt mõistlikum valik, aga temast teevad vale valiku teatavad alfaisasele omased kombed.

Väidetega, et Maria on tema naine, peletab ta küll eemale Kalle, kuid vaevalt võidab nii Maria südame.

Laura on hakanud lõpuks aru saama, et materiaalse heaolu kindlustamiseks on vaja lõpetada unistamine ning hakata elu realistlikumalt võtma. Kui tegemist ei ole järjekordse ekspromt kinnisideega, siis on Laura esimene padjaklubilane, kes on eelnenud ebaõnnestumistest õppinud ja nende uute teadmistega midagi ka peale hakanud, seda vähemalt teoorias.

Samaaegselt teeb tegelikult karjääriredelil tibusamme ikkagi ka Kristina, kui temast saab poiss-sõbra Hendriku kaudu tantrapoe juhataja. Tantrapoe juhataja ei kõla teab mis uhkelt, kuid kõlab eakohasemalt kui öine lapsehoidmine. Kristina suur viga ongi ehk see, et ta ei ole mitte ambitsioonikas, vaid lihtsalt kõigeks valmis.

Kui ta annaks mõista, et tal on tööalaselt veidi rohkem eneseväärikust, arvestaks ilmselt sellega ka Hendrik, kui ta talle järjekordset tööpakkumist teeb. 

Ehtinimlikke tundeid mahub sellesse kiskjapuuri vähe, kuid seekord siiski. Miša, keda aeg ilma tädi Sašata on teinud väga üksildaseks, võtab üllatuslikult südamesse ka teiste tüdrukute kommentaarid tema kaalu kohta ja ei saa just öelda, et ta oleks selle päriselt ära teeninud, mis teeb selle kommentaari eriti nõmedaks.

Seepärast tahaks kokkuvõtteks tõdeda, et selle hooaja stsenaristile Birk Rohelennule võib ju andeks anda, et ta ei küündi eelmise, Martin Alguse kavaluse tasemele, kuid sarnaseid paksuks sõimamise labasusi ei tahaks edaspidi vaadata.