Raivo Aeg: EKRE rünnakud prokuratuuri suunas on äärmiselt häirivad ja jälestusväärsed (95)

Raivo Aeg kohtus teisipäeval Reformierakonna riigikogu fraktsiooniga, kust talt küsiti muu hulgas, kas valitsuses on usalduse õhkkond taastatud. "Vastasin, et päris kindlasti ei ole," rääkis justiitsminister. Ta lisas, et ta ei tea, kas tema erakonna esimees (Helir-Valdor Seeder - toim.) või peaminister on saanud maaeluministrilt Mart Järvikult ammendavaid selgitusi, aga kõik ootavad lahenduseni jõudmist. 

Aegi sõnutsi on raske öelda, kas Järvik eksis PRIA volituste osas või mitte. "Ühest küljest räägib vabariigi valitsuse seadus sellest, et minister esindab kohtus nii tsiviil- kui ka kriminaalvaidlustes või annab volitused edasi. Teisest küljest meie hinnangul, ja millest juhindus näiteks PRIA juba 2017. aastast, et kriminaalmenetlusseadustik ei nõua enam ministri volitust kohtus esindamiseks.

Saan aru, et riiklikult väga oluliseks küsimuseks on tõusnud see, et mida mäletab meie kolmeminutilisest vesltusest Järvik ja mida mäletan mina. Minu arusaamine oli väga selgelt see, et Järvik seadis kahtluse alla volituse küsimuse - tema hinnangul oli volitus vajalik," seletas Aeg. 

Teadupärast algas kogu kriis PRIA-le volituste (mitte) andmisest - maaeluminister andis ühele volitusele allkirja, teisele mitte. Ainuke teadaolev eristus on Mart Järviku nõunik Urmas Arumäe, kelle advokaadibüroo oli osaline just selles kriminaalasjas, mis ministri allkirja ei saanud. 

Nädalavahetusel ja ka sel nädalal pildusid EKRE liikmed süüdistusi nii ametnike kui ka prokuratuuri suunas. Näiteks nimetas Martin Helme toimuvat infooperatsiooniks ja süüdistas peaprokuröri kohusetäitjat Lavly Perlingut Järviku peal raevu välja elamises. Esmaspäeval veel ütles, et Kert Kingo ja Mart Kuusik võeti ametist maha fabritseeritud süüdistustega, kuid need väga ei päde. Marti Kuusiku kohtusaaga on juba alanud ning teda süüdistatakse naisele vähemalt neljaks nädalaks tervisekahjustuse põhjustamises ning Kert Kingo valetas isegi oma valetamise kohta riigikogus. 

Justiitsminister peab EKRE rünnakuid õigusinstitutsioonide vastu aga vastuvõetamatuks: "See on äärmiselt häiriv ja suisa jälestusväärne hinnag (et prokuratuuri süüdistused on fabritseeritud - toim.). Eesti Vabariik on õigusriik ja järgime väga selgelt õigusriigi printsiipe ja põhimõtteid. Ma ei saa kuidagi nõus olla, et prokuratuuri või mõne muu menetlusasutuse algatatud menetlused on algatatud või viiakse läbi mõne poliitilise tellimuse alusel või poliitilise tellimuse järgi. See ei vasta tõele ja see on selgelt vale. Töötan iga päev edasi nii, et ütlen, et need süüdistused on valed." 

Aeg sõnas, et prokuratuur viib Urmas Arumäe osas algatatud uurimist läbi menetlusele sobilikus tempos. "Loodan, et seal ei teki põhjendamatud venimist ning heas usus ja tahtes tehakse seda võimalikult kiiresti, sest ühiskond selgelt ootab neid vastuseid," sõnas justiitsminister. 

Aeg ei osanud veel vastata, kas Järvik peaks ministriportfellist loobuma, ent toonitas taaskord, et on vaja selgeid vastuseid juhtunu kohta ning kas esilekerkinud süüdistused lükatakse väga selgelt ümber ja laualt maha või jäävad sinna. "Juhtuvalt sellest, millised on vastused, teeme ka järgmiseid otsuseid. Vastustest sõltub, millise hoiaku võtame - kas saame jätkata koos või ei ning kui raske on sellises õhkkonnas usaldusväärsuse taastumine." 

Järvik tegi ettepaneku maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti vallandamiseks, ent Aeg kinnitas, et ametniku personaalküsimus käesoleval nädalal valitsuses arutluse alla ei tule. Justiitsminister ütles ka, et Lemetti ja Järviku töövõime on komplitseeritud, kuid tõi analoogi PPA ja siseministri vahelisest hõõrdumisest. "Täna nad töötavad väga konstruktiivsetel alustel ja ülesanded saavad täidetud," nentis ta. 

Kui aga avaldatakse ärvikule umbusaldust, ei osanud Aeg öelda, kas Isamaa liitub opositsiooniga. "Enne, kui asjad nii kaugele jõuavad, tuleb koalitsiooni sees küsimused läbi arutada ja saada selgeks, mis on toimunud." 

Kuidas edeneb peaprokuröri otsimine? 

Aeg tunnistas, et ta on seadnud endale eesmärgiks nimetada aasta lõpuks ametisse uus peaprokurör ning loodab selle täita. Ta sõnas, et ta ei tunne survet koalitsioonipartneritelt, vaid surve on pigem sisemine. "Olen tasaipisi ringi vaadanud, ei ole päris käed rüppes istunud. Aga seal on teatud asjaolusid. Esiteks on sobilikke inimesi küll ja küll, aga sõltub enda tahtest, kas ollakse nõus väljakutset vastu võtma ja kas tahetakse seda tööd. 

Teiseks on tehnilised asjaolud - kui sel konkreetsel inimesel pole riigisaladuse luba, võtab julgeolekukontrolli läbiviimine om aja. Aga loodan, et saame hakkama selle aastaga.

Mul on loomulikult võimalike kandidaatide nimekiri olemas, olen küsinud ka nõu päris mitmelt inimeselt, sest ma ei arva, et olen ainuke tark inimene siin maailma peal, kes need head kandidaadi osakb väkja mõelda. Nende baasilt tulebki tööd teha," ütles Aeg, kuid jättis vastamata küsimusele, kas on kellelelegi juba konkreetse pakkumise teinud.