Miks ei kipu inimene enam Kuule? (44)

Inimeste Kuule ja sealt tagasi lennutamine oli läinud sajandi 60.-70. aastatel ohtlik ja ülimalt kallis, kuid ometi tegi USA selle teoks. Ameeriklaste jõupingutusi kosmose vallas forsseeris külm sõda. President John F. Kennedy oli otsustanud, et USAst saab esimene riik, kes saadab inimese Kuule, mis omakorda kinnitaks arusaamise, et USA on vägevam kui NSV Liit.

Ajalugu näitas, et NSV Liit jäi selles jõukatsumises alla.

Ufoloog Igor Volke sõnul oli venelastel kaks arvestatavat takistust, miks nad inimest Kuule ei saatnud. "Nad ei pääsenud välja Van Alleni kiirgusvööndist (Maast u 200-70 000 kilomeetri kaugusel asuv kiirgusvöönd Maa ümber – K.A.). Jänkidel oli selle kaitseks mingi tehniline lahendus olemas," selgitas Volke. "Teine oli kosmiliste osakeste kahjustav mõju – venelastel selle vastu kaitset ei olnud, jänkidel huvitaval moel oli see olemas."

1972. aastaks oli USA kärpinud NASA eelarvet 42,3 protsenti võrreldes 1966. aastaga. Viimased kolm planeeritud lendu – Apollo 18, Apollo 19 ja Apollo 20 – tühistati ning suund võeti kosmosesüstikute ehitamisele ja kanderaketi Skylab programmile.

Jõudemonstratsiooni kosmose vallas oli hakatud pidama mõttetuks, kasulikum oli kosmoseuuringutes minna koostööle.

Uued kosmoseavarused

Apollo missioonide väljatöötamise käigus oli USA teinud tohutuid edusamme arvutite, sidetehnika ja masinaehituse alal. Mis mõtet oli raha kulutada Kuu ekspeditsioonidele, kui tehnika areng oli kosmoseväljakutseid tohutult avardanud?

Uurijaid oli kütkestanud hämmastavate maastikuvaadetega Marss. Kas seal võiks tulevikus elada? Marsi pinnasest on võimalik saada vett, seal pole inimese jaoks ei liiga külm ega liiga kuum ning energia tootmiseks on piisavalt päikesevalgust.

Marsi gravitatsioon moodustab 38 protsenti Maa omast, mis tähendab, et inimkeha on võimeline Marsi eluga kohanema. Kohanemise kasuks räägib ka Marsi ööpäeva rütm, mis Maa omast palju ei erine: Marsi ööpäev kestab 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit.

USA plaanib astronaudid Marsile saata ja sealt ka tagasi tuua 2030. aastate keskel.

Ja ehk peab välja vaatama ka uue, Maa-sarnase koduplaneedi, kui Maa ressurssidest üha suureneva inimkonna jaoks enam ei piisa. 1990. aastatel avastati esimene eksoplaneet – väljaspool Päikesesüsteemi asuva tähe ümber tiirlev planeet. Mullu teatas NASA, et asustamiseks võib olla sobiv 490 valgusaasta kaugusel asuv Maa-suurune planeet. Praeguste hinnangute järgi võib asustatavaid planeete olla meie galaktikas kümneid miljardeid.

2013. aasta detsembris startis Euroopa kosmosekeskusest Prantsuse Guajaanas Kourou' kosmodroomilt kanderaketil Soyus-STB/Fregat-MT kosmoseteleskoop Gaia, et alustada viieaastast missiooni Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kirjutab astronoomia.ee. Gaia eesmärk on luua suurim ja täpseim kolmedimensiooniline kaart Linnutee galaktikast ning see võib avastada hulgaliselt uusi taevakehasid, sh eksoplaneete, aga ka asteroide Päikesesüsteemis. James Webbi kosmoseteleskoop kavatsetakse orbiidile viia 2018. aastal.

Väga oluline on praegu kosmosetranspordi võimekuse tõstmine, mille väljatöötamiseks tehakse tõhusat tööd. Eelmise aasta detsembri algul katsetas USA kosmoseagentuur kosmosekapslit Orion, mis on mõeldud pikemateks ja kaugemateks mehitatud kosmoselendudeks asteroididele ja Marsile. Mehitatuna hakkab see kosmoselennuk sõitma tõenäoliselt 2021. aastal, kirjutab astronoomia.ee.

Kuidas jääb ikkagi Kuuga?

USA Rahvusliku Lennunduse ja Kosmose Administratsiooni NASA juht Charles Bolden (68) kinnitas paar aastat tagasi, et tema eluajal ameeriklased Kuule ei naase. NASA pole Kuud siiski unustanud ning jätkab selle atmosfääri, maapinna ja sisemuse uurimist robotite ja satelliitidega.

Kosmoseteemade uurija Igor Volke hinnangul on ameeriklaste "Kuu mitterõhutamine seotud juba käimasolevate ja tollal (1970. aastad – K.A.) pooleli jäänud projektide jätkamisega". Volke sõnul püütakse Kuu-teemast "delikaatselt mööda minna, et millegi taaskäivitamine kellelgi suud vett jooksma ei pane".

Praegu toimub suurriikide ja erafirmade edasiminek maailmaruumi: asteroidid, Kuu tööstuslik ja tehnoloogiline kasutuselevõtt ja siis Marsi hõivamine. "Sinna juurde tuleb ka naljaga pooleks kosmoseturism, mis on ka omamoodi bisness," rääkis Volke.

Kuule meelitab heelium-3

Kuu-missioonidelt on toodud Maale uurimiseks sadu kilogramme pinnaseproove ja erinevaid kivimeid. Apollo 17ga Kuul käinud geoloogist astronaudi Harrison Schmitti sõnul ei ole Kuul leitud selliseid maavarasid, mida tasuks kohe ekspluateerima hakata.

Sellegi poolest kütkestab Maa lähim taevakeha meid oma heelium-3 varudega. Maal haruldase isotoobina esinev heelium-3 on mitteradioaktiivne puhta energia allikas, mida peetakse potentsiaalseks teise põlvkkonna termotuumareaktori kütuseks. 

2013. aastal läkitasid hiinlased Kuule oma esimese kulguri Yutu, mis otsib seal titaani, uraani, tooriumi ja haruldasi muldmetalle. Hiinal on plaan Kuu pinnast täpsemalt kaardistada ning hinnata sealseid heelium-3 varusid, mida arvatakse seal olevat miljoneid tonne ja mis ootab kasutamist. Praegu katsetavad hiinlased võimsat kanderaketti. Mehitatud Kuu-lennuks plaanib Hiina valmis olla 2025. aasta paiku.

Kuu loodusvaradele konkureerib ka Venemaa. 2013. aastal teatas Venemaa, et kavatseb ekspeditsiooni Kuule saata ning alustada seal baaside rajamist 2030. aastal.

Kui uskuda suurte kosmoseriikide väljakuulutatud plaane, toimub läbimurre kosmosevallutamises järgmises aastakümnes.