MÜÜTILINE NESSIE: Selline võiks hellitlevalt Nessie’ks hüütav Loch Nessi koletis kirjelduste järgi välja näha. Foto: Vida Press
Triin Tael 15. jaanuar 2015 07:00
Rootslane Bjarne Sjöstrand on Briti ajakirjanduse andmeil esitanud tõsiseltvõetava tõendi müütilise Loch Nessi koletise olemasolust. Tal ei pruukinud imelooma eksistentsi tõestamiseks isegi oma Stockholmi kodust väljuda!

52aastane rootslane tegi rabava avastuse, ilma et oleks Šotimaale jalgagi tõstnud, kirjutab express.co.uk.

Bjarne märkas oma kodus Google Earthi programmiga Loch Nessi järvest tehtud pilte uurides järvevees iseäralikku pikka ja peenikest objekti. Ta on veendunud, et see on kurikuulus koletis. Kullipilk teenis rootslasele tiitli "Best Loch Ness monster sigh-ting 2014", mille Briti kihlveokontor William Hill määrab aasta parimale Nessie-märkajale.

Ajalehe andmeil oli foto võetud 37 kilomeetrit pika järve lõunaserval asuva Horse Shoe Scree kohalt.

"Olen auhinna võitmise üle väga rõõmus," möönab stockholmlane, keda William Hill premeeris 500 naelsterlingiga.

"Mind huvitab kõik, mis puutub Nessie’sse ja Loch Nessi ajaloosse." Enda sõnul oli ta hakanud järve pilte uurima ühel õhtul, lugedes internetist koletise kohta.

"Mõtlesin, et kontrollin, kas midagi on ülalt näha." Bjarne loodab, et ühel heal päeval õnnestub tal Loch Nessi järve juures ka päriselt ära käia.

Koletise nägijate üle arvet pidav Gary Campbell ütles Expressile, et Sjöstrandi leid vastab paljudele teistele teadetele hiiglaslikust angerjasarnasest olevusest Šoti järve vetes.

"Sellist asja pole võimalik seletada," ütles ta. "Tahaksin, et seda fotot analüüsitaks põhjalikumalt."

Esimene teade Loch Nessi järves elavast monstrumist on väidetavalt pärit juba aastast 565, kui koletis olevat üht meest rünnanud.

Esimene teadaolev üleskirjutus on dateeritud 1871. aastaga. Balnainist pärit arst D. Mackenzie kirjeldas, et nägi Loch Nessi vetes vingerdamas ja laineid vahtu ajamas objekti, mis sarnanenud puunoti või kummuli paadiga. Pikkust olevat tal 6–14 meetrit, kael pikk ja jäsemete otsas loivad.

Ülemaailmne sensatsioon sai plesiosauruse kaugeks järeltulijaks peetavast Šoti järveelukast 1933. aastal. George Spiceri nimeline mees ja tema naine kinnitasid, et nende auto ees ületas maantee mingi isevärki loom, kelle keha olevat olnud umbes 1,2 meetrit kõrge ja 7,6 meetrit pikk.

Eluka kael aga pikk ja elevandilondist vaid veidi jämedam – ning sama lai kui maantee. Jäsemeid abielupaar ei näinud. Võimalik, et maantee langus varjas looma alakeha. Imeloom sööstis tee kõrval oleva Loch Nessi järve poole nii, et põõsad murdusid.

Esimene foto koletisest pärit aastast 1933

Sama aasta augustis väitis ka Arthur Granti nimeline mootorrattur, et oleks järve kirdekaldal monstrumile peaaegu otsa sõitnud. Temagi nägi enda sõnul pisikest pead pika kaela otsas.

Kui elukas Granti märkas, pööras ta otsa ümber ja pages järve tagasi. 1933. aasta novembrist pärineb esimene foto koletisest: sellel on näha pikka saba ja jämedat keha. Veelgi kuulsam on ühe Londoni günekoloogi jäädvustus aastast 1934, mis väidetavalt kujutab Nessie pead ja kaela.

Aastate jooksul on Nessie’t väidetavalt ka filmitud, kuid skeptikud on pidanud seda hägust kogu küll paadiks, küll kopraks.