PÕNEV: Uus-Meremaa professor soovib lahendada Loch Nessi koletise saladuse (10)

Keskkonna-DNA ehk eDNA on pärilikkusaine, mida elusorganismid jätavad maha oma elukeskkonnas liikudes. Teadlased kavatsevad 36,3 kilomeetri pikkusest, 2,7 kilomeetri laiusest ja kuni 230 meetrit sügavast Loch Nessi järvest võtta üle 300 eDNA-proovi. Neid võrreldakse sadade tuhandete teiste tuntud elusolendite omadega ja vaadatakse, kas ilmneb midagi erakordset.

Professor Neil Gemmel ise ei usu Loch Nessi koletise olemasolusse, kuid ta loodab, et järvest leitakse uusi liike ning eriti suur tõenäosus on avastada uusi baktereid. Uurimistulemused peaks selguma aasta lõpus või järgmise aasta algul. 

Rahvapärimuse järgi väitis esimese inimesena end Loch Nessi koletist näinud olevat üks šoti pühamees 565. aastal.

Tõelise tuntuse sai Loch Nessi koletis ehk Nessie 2. mail 1933, mil kohalik ajaleht Inverness Courier kirjutas Loch Nessi järves nähtud tundmatust hiiglaslikust elukast, kes tõusis korraks pinnale ning sukeldus taas. Seejärel märkasid Nessie´t mõne kuu jooksul veel mitu inimest ning koletisest kirjutati kõikjal maailmas. 

19. aprillil 1934 jäädvustas arst R. K. Wilson tundmatu järveeluka fotoaparaadiga. Alles 60 aastat hiljem tunnistati foto ametlikult võltsinguks. Ka hilisemad foto- ja filmiülesvõtted on tunnistatud võltsideks.

2003. aastal jõudis Loch Nessi järve satelliitnavigatsiooni ja sonarite abil põhjalikult uurinud BBC tiim järeldusele, et  legendaarset Nessie't ei ole tegelikult olemas. Vastav müüt toetub tõsiasjale, et inimesed näevad seda, mida nad näha tahavad.