Loch Nessi järve saladuslik koletis ilmutas end taas (33)
Õigupoolest soovis Šotimaal Loch Nessi järve kaldal kõndinud Ian Bremner pildistada punahirvi. Vahepeal pööras ta objektiivi ka järve poole, et pildistada veepinda. Kodus ülesvõtete lähemal uurimisel märkas fotograaf, et tal on õnnestunud jäädvustada vees ujuvat elukat, kes esmapilgul sarnaneb suure maoga. "Uskumatu, kui just mina oleks see, kes leidis Nessie üles," rääkis Bremner ajalehele The Sun.
Pärast foto avaldamist kostus kohe ka kriitikat. Tegemist on kolme hülgega, kes üheskoos Loch Nessi järves ujuvad, arvavad näiteks ka 58aastase Bremneri sõbrad. Kuigi ka Bremner suhtus varem Nessie olemasolusse skeptiliselt, siis värske foto mõjul on ta arvamust muutnud. "Ma arvan, et seal järves ikka midagi on," kuulutas ta.
36,3 kilomeetri pikkune ja 2,7 kilomeetri laiune Loch Nessi järv on kuni 230 meetrit sügav. Rahvapärimuse järgi väitis esimese inimesena end Loch Nessi koletist näinud olevat üks Šoti pühamees 565. aastal.
Tõelise tuntuse sai Nessie 2. mail 1933, kui kohalik ajaleht Inverness Courier kirjutas Loch Nessi järves nähtud tundmatust hiiglaslikust elukast, kes tõusis korraks pinnale ja sukeldus taas. Seejärel märkasid Nessie’t mõne kuu jooksul veel mitu inimest ja koletisest kirjutati kõikjal maailmas. Üks tsirkus pakkus tema tabamise eest preemiaks 20 000 naelsterlingit.
Pikk ajalugu
19. aprillil 1934 jäädvustas arst R. K. Wilson tundmatu järveeluka fotoaparaadiga. Alles 60 aastat hiljem tunnistati foto ametlikult võltsinguks. Ka hilisemad foto- ja filmiülesvõtted on tunnistatud võltsideks.
2003. aastal jõudis Loch Nessi järve satelliitnavigatsiooni ja sonarite abil põhjalikult uurinud BBC tiim järeldusele, et legendaarset Nessie’t ei ole tegelikult olemas. Vastav müüt toetub tõsiasjale, et inimesed näevad seda, mida nad näha tahavad. Ilmselt kehtib see ka värskelt Nessie’t pildistanud Bremneri kohta.
Šoti teadlane Neil Clark ütles 2006. aastal pärast kaheaastast uurimistööd, et Loch Nessi järvest otsitav saladuslik koletis ei ole midagi muud kui ebatavaline supleja, näiteks elevant. Clark selgitas, et Loch Nessi järve kallastel oli minevikus laagris tsirkusetruppe koos loomadega. Esimesed tsirkuseelevandid võisid Loch Nessi kallastel peatuda kaugelt üle saja aasta tagasi.
Tänavu kevadel lõi internetis laineid Londonis Thamesi jõe kohal mobiiliga tehtud video, millel näeb ujumas tundmatut elukat. Video riputas Youtube’i üles nime all Penn Plate registreeritud kasutaja, kes oma sõnul võttis video 26. märtsil Emirates Air Line’i õhutrammi aknast O2 Areeni lähistel North Greenwichi linnaosas. "Kas Thamesi jões ujuvad vaalad? Või on see kummaline allveelaev?" küsis Penn Plate.
Tänaseks on seda 27. märtsil üles pandud lühikest videot vaadanud ligi 4,6 miljonit inimest. Neist osa peab videot võltsinguks. Leidub ka neid, kes pakuvad, et Thamesi jõkke on Šotimaalt rännanud Loch Nessi järve müütiline koletis Nessie. Suure tõenäosusega jäädvustas Penn Plate Thamesi jões siiski vaala, sest viimase saja aasta jooksul on Londonis Thamesi jões märgatud vaala koguni 49 korda.
Allveerobot leidis koletise maketi
Sel kevadel otsis Nessie’t ka lokatsiooni- ja meretehnoloogiat valmistava firma Kongsberg Maritime allveerobot Munin. Roboti kaamera jäädvustas järvepõhjas üheksa meetri pikkuse objekti, mis lähemal uurimisel osutus koletist kujutanud rekvisiidiks, täpsemalt mehaaniliseks maketiks, mida kasutati 1969. aastal vändatud mängufilmi "Sherlock Holmesi eraelu" võtetel. See makett vajus toona põhja.
Ja kuigi järvekoletis Nessie’t ei ole tegelikult olemas, on temast ringlev müüt teinud Šoti mägismaal asuva Loch Nessi järve üheks maailma kuulsamaks. Nessie meelitab järve äärde igal aastal sadu tuhandeid turiste. Britid nimetasid Nessie 2006. aastal koguni Šotimaa kõige kuulsamaks asukaks. Piirkonda külastavad turistid kulutavad seal ligi 65 miljonit naelsterlingit aastas. Tasub teada, et selle kuu algul kinnitasid teadlased, et 170 miljonit aastat tagasi elas Šotimaal tõepoolest sauruseline, kelle kivistis leiti 1966. aastal Skye saare rannalt.
Kommentaarid