EKSPERTIIS TUVASTAS: uneskõndija Rasmus Vesiloo osutus tavaliseks napsitajaks (62)

Rasmus Vesilood ähvardab tingimisi karistus, sest täiendav kohtuekspertiis näitab, et ta ei olnud endisele elukaaslasele Triin Tulevile kehavigastuste tekitamise ajal uneskõndmise seisundis, vaid kõigest napsine. Vesiloo väidab, et on süütu ja et naine võimendab juhtunut.

"Ma olen poolteist aastat elanud erinevate ähvarduste ja valede saatel. Triinu väited üllatavad mind endiselt," räägib end uneskõndijaks nimetanud Rasmus Vesiloo kohtus talle antud lõpusõnas.

Ta kinnitab, et ei ole mitte kordagi elu jooksul teadlikult Triinule viga teinud, aga mõistab tema motiive meedias suurt kära tekitada: et teda vägivaldseks tembeldada. Vesiloo kinnitab, et vastaspoole esindaja tõendid on suuremalt jaolt absurdsed.

Kaitsja viimased pingutused

Vähem kui tund aega enne seda oli aga Tulev sõbranna ja ema toel nõrkemiseni nuuksudes kohtusaalist välja lühikesele pausile vankunud. Naastes ütleb ta ajakirjanikele, et ei julge kohtusaalis endisele elukaaslasele otsagi vaadata, sest kardab teda.

Kuigi kohtuekspertiisist selgub, et Vesiloo ei sooritanud kuritegu uneskäimise seisundis, raiub tema kaitsja Aadu Luberg kui rauda, et ei nõustu sellega ning seab ekspertiisi usutavuse ja erapooletuse kahtluse alla.

"Ma leian, et ekspertiisiakt on kõlbmatu tõend ja sellega ei saa kohus arvestada mistahes moel," ütleb Luberg näost õhetades ja esitab kohtule taotluse kutsuda eksperdid sinna lisaselgitusi andma.

Ta põhjendab – ekspertiisis on kirjas, et uneskõndimise ajal on agressiivsus pigem erand. Seega ei selgu üheselt, et Vesiloo on vägivallategudes süüdi.

"Kas selle akti pinnalt on välistatud, et tal oli erandlik seisund?" ei anna Luberg kergelt alla.

Tulevi esindaja Maria Mägi palub jätta taotlus rahuldamata.

"Saan aru, et kaitsja on pärast ekspertiisitulemuste selgumist halvas seisundis, aga ma arvan, et ekspertiisiakt vastab nõuetele," ütleb Mägi.

Tema meelest tahab kaitsja lihtsalt kohtuasja venitada. Mägi märgib, et see oleks meditsiinis täiesti uus ja eriline avastus, kui oleks selgunud, et uneskäimise ajal on võimalik sihipäraselt tegutseda.

"Eksperdid on siiski väga selgelt välja öelnud, et Vesiloo on oma kuritegudes süüdi," ütleb Mägi.

Ta rõhutab esimest korda selles kohtuasjas sõna "kuritegu".

Kohtunik Anne Rebane ei pea vajalikuks kutsuda eksperte kohtusse tunnistusi andma, sest oli võimalus juba varem kõik vajalikud küsimused esitada.

"Ei ole mingit alust hakata tonti nägema, see on üle pingutatud ja venitab menetlust," lausub kohtunik.

Vesiloo kaitsja püüab siiski avada kohtu silmi Tulevi usaldusväärsuse suhtes, sest viimane on tema sõnul vassinud löökide arvu kohta ja luisanud ka seda, et ei teadnud midagi endise elukaaslase uneskäimisest ja et Vesiloo pole teda pärast kuriteo toimepanemist rahaliselt toetanud. Ta esitab kohtule kolm pangaülekannet tõendavat dokumenti.

Kannatanu vassib?

Lubergi sõnul on kannatanu ka avalikustanud kohtueelse menetluse andmeid ja teadlikult tekitanud meediakära. Sinna hulka arvab ta Tulevi äsja ilmunud raamatugi, mille oli paratamatult sunnitud läbi lugema ja mis räägib taas üksikasjalikult endise elukaaslase tegudest. Luberg hindab sellist tegutsemisviisi kohtu mõjutamiseks.

"Ma leian, et esitatud kõlbulike tõenditega ei ole tõendatud Rasmus Vesiloo süüd. Vesiloo ei mäleta toimunut ja puuduvad vähemadki viited, et ta simuleeriks. Asi taandub kannatanu ütluste usaldusväärsusele," lausub Luberg.

Tulevi esindaja sõnul on aga Vesiloo puhtsüdamliku kahetsuse asemel tegelnud alibi otsimisega ja kohtusaalis kannatanule öeldud vabandused ei ole olnud siirad.

"Kui suur on selle noore naise valu hind?" küsib esindaja ja palub mõista kannatanule tsiviilhagi korras välja 20 000 eurot moraalse kahju eest.

Siiani liikumatuna istunud Tulev langetab pea ja pühib silmist pisaraid.

Prokuröri ette loetud süüdistuse järgi oli Vesiloo võimeline oma tegu mõistma, sest ei kannatanud sel ajal ei uneskõndimise ega muude psühhiaatriliste häirete all. Teda ootab karistusseadustiku järgi kas rahaline karistus või kuni kolme aasta pikkune vangistus.

"Rahaline karistus ei tule kõne alla, sest sellise jõhkra teo eest raseda naise vastu ei avalda kerge karistus süüdlasele piisavat mõju," ütleb prokurör, et süüdistatav ei ole ka puhtsüdamlikku kahetsust üles näidanud.

Kuna aga Vesiloo on varem kohtulikult karistamata, taotleb ta talle aasta ja kuue kuu pikkust tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Kohus tuleb otsuse tegemiseks uuesti kokku 15. detsembril.