Inimesed

"Pole võimalik kirjeldada, mida läbi elad, kui öeldakse, et sa pole elukaaslasele tegelikult keegi." 

Nataly Koppel, 23. aprill 2014 07:00
SEADUS AITAKS: Ajakirjanik Rain Uusen ja tema uus elukaaslane maastikuehitaja Andres Pogrebnõi on veendunud, et kooselu- või tsiviilpartnerlusseadus, mis on vastu võetud 19 Euroopa riigis, on vajalik ja loomulik ka Eestis. Foto: TAIRO LUTTER/POSTIMEES
"See oli väga vilets ja abitu tunne. Seda ei ole võimalik kirjeldada, mida sa läbi elad, kui sulle öeldakse, et sa pole elukaaslasele tegelikult keegi," meenutab ajakirjanik Rain Uusen päeva, kui ta püüdis arstilt teada saada elukaaslase ootamatu surma põhjust.

"See seadus ei ole heteropaaride ega traditsioonilise abielu pooldajate kiusamiseks ega ka imerohi ühiskondlike väärarusaamade ravimiseks, kuid see kaitseks tuhandeid inimesi, justkui kindlustades vabaabielus elavate paaride kooselu riigi ja üksteise ees," on Postimehe ajakirjanik Uusen veendunud, et praegu palju kõneainet andev kooseluseadus on Eestis ammu vajalik.

Samal teemal

"Usun, et kõik inimesed, sõltumata orientatsioonist, saaksid selle seaduse vajalikkusest hetkega ja pikalt mõtlemata aru siis, kui nad satuvad ise ühte või teise olukorda, millesse on kaasatud nende elukaaslane," selgitab Uusen Õhtulehele.

Rainil endal tuli enam kui kaks aastat tagasi seista silmitsi traagilise olukorraga, kui tema elukaaslane suri ootamatult terviserikke tagajärjel kodus. Kui Rain soovis lahanguarstilt teada, mis tema kallimaga juhtus, ütles talle meedik, et te võite ju elukaaslased olla, kuid seaduse silmis pole te pereliige ning ta ei saa mingit infot jagada.

"See oli väga vilets ja abitu tunne. Seda ei ole võimalik kirjeldada, mida sa läbi elad, kui sulle öeldakse, et sa pole elukaaslasele tegelikult keegi," meenutab Rain päeva, kui ta arstiga vestles. "Palusin, nõudsin, selgitasin rahulikult. Rääkisin lahanguarsti ülemusega. Alles pärast seda, kui minu elukaaslase ema kinnitas arstile, et mulle võib rääkida, hakati ka minuga suhtlema," kulus Rainil palju aega ja närve, et teada saada, mis tema lähedasega juhtus.

Kooseluseadus teeb asjaajamise inimlikuks

Rain oli selleks ajaks pool aastat kooselus olnud ning üheskoos plaaniti ajutiselt Šotimaalegi kolida. "Selge on see, et lähedase inimese surm ei piirdu vaid matusekuludega, vaid tuleb lahendada ka sadu muid ootamatuid probleeme, mida on vahest väga keeruline teha, kuna sa pole ametlikult pereliige. Mul tuli tühistada ja muuta seoses Šotimaaga mitmeid otsuseid: öelda lahti üüripinnast, tühistada lennupiletid, sõlmitud kokkulepped. Sellest õnnetusest on kaks aastat möödas, kuid tagajärjed ulatuvad veel tänasessegi," usub Uusen, et kui kooseluseadus oleks vastu võetud, läheks paberimajandus ja suhtlemine palju hõlpsamini.

Samas rõhutab ta, et kooseluseadus ei ole nii-öelda surmaseadus, vaid seda läheb eelkõige vaja ikka elus inimestel, et nende ja lähedaste elu oleks turvalisem ja seljatagune kindlustatud. "Meie ümber on väga palju mõistlikke inimesi – ka ametnikke ja arste –, kes soovivad ootamatult hätta sattunuid või nende lähedasi aidata, aga ka nende käed on seaduse puudumise tõttu tihti lihtsalt seotud," lausub Uusen.

Praegu maastikuehitaja Andres Pogrebnõiga elava Uuseni sõnul ei ole nad elukaaslasega pikalt ja põhjalikult arutanud, kas nad kasutaksid kooseluseadust või mitte, kuna sisuliselt selle võimaluse rakendamine praegu puudub. "Tegemist on nii ehk teisiti väga isikliku ja peresisese teemaga, kuid seda võin öelda, et minu elukaaslane pooldab samuti kooseluseadust," kinnitab Uusen. Tema arvates ei tohiks sellele seadusele vaadata kui järjekordsele homoteema ketramisele, sest see puudutab tegelikult sama hästi ka heteropaare.

Kas pärast seda, kui Rain teatas "Ringvaate" telesaates laiemale publikule, et ta on gei ja pooldab kooseluseadust, on tulnud negatiivset tagasisidet? "On tulnud kõnesid võõrastel inimestelt, kes leiavad, et minu sõnavõtt ei olnud vajalik ja sellistel teemadel ei tohiks riigitelevisioonis rääkida. Ma suhtun sellesse rahulikult, igaühel on õigus oma arvamusele," on Uusen tolerantne. "Imestan vaid, et minu kooselu nendesse üldse puutub. Ega ma nendega koos taha ju elada," muigab ta. "Samas sain ka väga palju head tagasisidet: inimesed on mind toetanud ning leiavad, et kooseluseadus on vajalik," on Uusen positiivselt meelestatud ja loodab, et seadus peagi vastu võetakse.

Uuringud näitavad, et kooseluseadusega tagatud sotsiaalsete garantiide sidumine omab positiivset mõju erisoolistele paaridele, motiveerides paare oma suhet õiguslikult reguleerima ka olukorras, kus abielu sõlmimist ei soovita või selleks ei olda veel valmis. Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel on Eestis 170 000 inimest, kes elavad vabas kooselus.

Samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub õiguskantsleri hinnangul perekonnaelu kui põhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Stabiilses kooselus samasooline paar on perekond, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus juba aastal 2010.

Kooseluseadus reguleerib poolte varasuhteid ja pärimisõigust, ülalpidamiskohustust ja suhtlust ning hooldusõigust registreeritud elukaaslase lapse suhtes. Seaduse järgi on registreeritud elukaaslased teineteise pereliikmed, mis tähendab, et seadus tagab võrdse kohtlemise kõigile oma kooselu registreerinud paaridele.

Iga kooselu alguses, kestel, lõppedes – sõltumata põhjustest ja sellest, kas tegemist on abieluga või lihtsalt kahe inimese kooseluga – tuleb partneritel, pereliikmetel ja lähedastel seista silmitsi hulga praktiliste küsimustega. Samuti soetatakse ühise elu kestel vara, mille saatus jääb tihti testamendiga selgitamata ja kinnitamata, sest elu ajal ei taheta oma surmale mõelda. Seadus loob selleks kaitse­mehhanismid.

Samas ei kohusta see seadus kedagi oma kooselu registreerima, samuti ei muuda see midagi abielus olevate või abielu eelistavate partnerite jaoks.

Justiitsministeerium: nõrgemat poolt tuleb kaitsta

Koos elavatest inimestest elab Eestis faktilises kooselus 20% paaridest, seaduslikus abielus 80% (statistikaamet, 2000. aasta rahvaloendus).

Eestis elab suur hulk paare mitteabielulises kooselus ning ka enamik lapsi sünnib abieluväliselt. Justiitsministeerium nendib, et tekkinud on vajadus nõrgema poole kaitseks kooselusuhetes, suurendamaks partnerite turvatunnet, mis omakorda soodustaks laste jaoks stabiilsema kasvukeskkonna teket. Selle kõrval muutub ühtlasi üha teravamaks küsimus samasoolistele paaridele nende kooselu reguleerimiseks lihtsama ja paindlikuma võimaluse andmisest.

Justiitsministeeriumi eesmärgiks on mitteabielulise kooselu partneritele piisava õigusliku kaitse tagamine nii, et ei kahjustataks abielu institutsiooni ega vähendataks paaride motivatsiooni abielusid sõlmida.

2009. a suvel avaldas justiitsministeerium mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi ning palus samal aastal avalikus pöördumises ettepanekuid ja mõtteid selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus. Arvamusi ja ettepanekuid justiitsministeeriumi koostatud kooselu analüüsile esitasid paljud asutused ja isikud.

Lisaks leidis õiguskantsler oma 23.05.2011 märgukirjas justiitsministrile, et tema hinnangul ei taga kehtiv õiguslik raamistik piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset, mistõttu vajab sellekohane õiguslik regulatsioon täiendamist. Muu hulgas oli õiguskantsler seisukohal, et samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata.

1. augustil 2011 pakkus justiitsministeerium uue parlamendi koosseisu erakondadele välja neli valikuvarianti mitteabielulise kooselu reguleerimiseks ning palus selles küsimuses nende seisukohti. Vastused saabusid kõigilt neljalt parlamendierakonnalt. Kolm neljandikku parlamendis esindatud erakondadest leiab, et teemaga tuleks tegelda ning üks neljandik peab rahuldavaks praegust olukorda. Seega on olemas poliitiline valmisolek tegelda mitteabielulistes suhetes tekkivate õiguslike küsimuste lahendamisega seaduse tasandil. Allikas: just.ee

Samal teemal

23.03.2014
Riigikogulane: neid on päris palju, kellest võib teatud tingimustel saada homoseksuaal
23.03.2014
"Fraktsioon antud küsimuses ühtset seisukohta ei võta!"
22.03.2014
Urmas Espenberg | Kas lapse huvidele ikka on mõeldud?
17.03.2014
TV3: kooseluseaduse eelnõu läks riigikokku