1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

„Iga inimene otsustab ise, kuidas ja millega ta oma lemmikut söödab. Kui keegi ütleb, et annab loomale kodutoitu, siis kindlasti ma täpsustaksin, kas inimese söögilauast üle jäänud kraami või spetsiaalselt loomale mõeldes valmistatud. Ülejäägid ei ole minu seisukohast kõige parem valik – toit, mis on valmistatud inimesele, sisaldab sageli liiga palju maitseaineid (sool, pipar, vürtsid), see omakorda võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme,“ räägib <a href="https://www.sodalis.ee/" target="_blank">Sodalis OÜ loomakliiniku loomaarst Piret Tobias</a>.

Loomaarst hoiatab: lemmikule ei tohi anda sööki oma toidulaualt!

Oleme kirjutanud Ureteki tehnoloogiatest, millega saab stabiliseerida nii vajuma hakanud eramaja, suurema ehitise ja võib-olla isegi Pisa torni. Ent millised on levinumad müüdid majade kindlustamise kohta?

Levinud müüt: viltu vajunud hoone tõstmine on kallis ja aeganõudev?

Suur suvi on saabunud ning loomulikult tahetakse võimalikult palju õues viibida ning sooja ilma nautida. Koos oma vanemate ja vanavanematega veedavad pere pisemadki rohkelt aega õues. Sellest hoolimata ei ole lapsed ära unustanud nutimaailma, kuhu kaotakse vahepeal ära tundideks ja tundideks.

Kuidas lapsi suvel nutimaailmast õue meelitada? 

Veebikeskkond Fresh võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

Kust saada erilist kodumaist kaupa ajal, mil paljud laadad ei toimu? Fresh.ee toob väiketootjad sinuni!

Kas mäletate seda Ameerika poliitikut, kes dickpic’ide pärast tagasi astuma pidi? 

Dilaila kolumn | Sekstimisest sõltuvuses

Oli 1925. aasta varakevad, kui nõukogude saadik Adolf Petrovski marssis Eesti välisministeeriumisse, teatades, et Moskval on tõendeid Eesti Londoni saadiku Oskar Kallase pöördumisest Inglise valitsuse poole, saamaks oma riigile kaitset idanaabri eest. Vastutasuks pakutud Saaremaa ja Hiiumaa rentimist Inglismaale. Petrovski väitel tähendavat see viimase protektoraati Eesti üle ja meie välispoliitika Venemaad puudutava osa üleandmist brittidele. Teadaolevalt ei reageerinud välisminister Karl Robert Pusta tõendusteta väiteile.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas NSV Liit kartis Inglise baase Eestis

1935. aasta jaanilaupäeva ööl ärkasid Paides etendust andva tsirkuse töötajad kella kolme paiku ropu lätikeelse kisa peale. Loomahooldaja Johnis Degis karjus (eesti keelde ümber pandult) muu hulgas: „Kurat, elevant sööb tsirkuse ära!“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas elevant öösel tsirkuse nahka pani

„Kogu maailma kergeusklikud on professorite pähe esinevate eesti hiromantide võrgus,“ kurdab Vaba Maa 1937. aastal. Professorina olevat end välismaalastele esitlenud isegi algkooliharidusega murdvaras, 29aastane Nikolai Schutskin.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „professorid“ kergeusklikke võrgutasid   

Käisime sel nädalal sõbrantsidega piknikul. Leppisime kokku, et paneme selga oma parimad riided. Mul on küll täiega kõrini ööriietes, tähendab, vabandust, loungewear’is ringi hängimisest! 

Dilaila kolumn | Garderoobimured

1853. oli mitmeti oluline aasta. Esimest korda ilmus „Kalevipoeg“, puhkes Krimmi sõda, mis varsti Tallinnaski häda tegi. Filippo Pacini avastas koolera põhjustaja, kuid sellest saavutusest polnud teadagi veel abi, kui see haigus, mis inimesi võis paari tunniga surma viia, just sel aastal taas Eestimaa kubermangu jõudis.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koolera surmavikat taas niitma pääses

Kui ettevõtliku loomuga 23aastane Käthe Weltman(n) Koitjärvele 41aastasele mitte veel väga kuulsale kirjanikule 7. juunil 1919. külla suvitama sõitis, oli tal kaasas vähemalt üks kahest ajalehest, kuhu ta oli esiküljele ostnud väikese, aga küllap mitte päris tähelepandamatult tillukese kuulutuse Sotsialdemokraadis, pealegi otse lehepäise ja loosungi „Kõigi maade proletaarlased ühinege!“ all.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Käthe andis Antonile selge armuvihje

„Laupäeval, 15. juunil 1940. saabusid Sõjavägede staapi teated, et venelased on hakanud oma perekondi Tallinnast välja viima. Samuti olevat kadunud seni linnas asunud baasiasutusi. Pärastlõunal tuli uus üllatus – punalaevastik lahkub Tallinna sadamast! Tegin linnas ringsõidu rajoonides, kus venelased asusid. Majad Kadriorus, kus venelased elasid, olid tühjad ja mahajäetud. Ilusa ilma tõttu oli laupäeva õhtupoolikul Pirita rannas rohkesti inimesi, kes üllatusega vaatasid lahele, kust Vene laevad üksteise järel suundusid avamere poole. Naissaare taha kadusid ka Tallinna reidil seisnud suured kaubalaevad,“ kirjutab tollane staabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Alfred Luts.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas venelased ootamatult Tallinnast lahkusid

Juuni oli sõjaväe moonalaos ja selle ümbruses Männikul äraneetud kuu. 14. juunil 1934 oli sõjakooli aspirantide kuulipildujarühma liige leidnud Waldeki laskevälja männikust suurtükimürsu ja selle teiste keskele toonud. Mürsk lõhkes. Üheksa aspiranti sai surma, kolm raskemalt ja 19 kergemalt haavata.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Männikul kärgatasid jubedad plahvatused

Eks naised ole imestusest šokki saanud varemgi, aga suurima üllatuse päev oli küllap 55 aastat tagasi. Moemajja tuli Lilian Kosenkranius, seljas kollektiivi mäletamist mööda kogu naisperet üllatav Stockholmist toodud, efektsetest mustadest triipudest ja erksatest värvipindadest kangast minikleit.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naiste suud imestusest lahti kukkusid 

„Riki Mari läinud Tudulinna valda ühte peresse suviliseks. Raske talutöö hakkas tüdrukule liiga tegema ja Mari läinud kellegi Oonurme eraknaise juurde nõu küsima, kuidas tööst ja vaesusest pääseda ning saada rikkaks. Erak, keda peeti pooleldi nõiaks, oli siis õpetanud tüdrukut, kuidas teha pisuhända, kes pidi tooma kokku nii palju raha, kui selle omanik himustas ning võis oma turjal viia nagu lind peremehe kaugetele võõrastele maadele,“ alustab Uudisleht 1939. aastal lugu, mida kuulis Alutagusel vana naise käest, kes pidavat kõiki endisajal juhtunut täpselt teadma.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas talupiiga pisuhänna tegi ja peksa sai

Ma ei suuda leppida mõttega, et sel suvel ei lähegi me kuhugi puhkusele. Loomulikult olen ma Eestimaasse armunud ja kõik need muud tunded, mida turundajad meile praegu peale suruvad. 

Dilaila kolumn | Rannapuhkus ei tohi ära jääda!

Tallinnas Merepuiesteel olnud suur piiritusetootja Balmeka võttis oma hiilgeajal 1923. aastal riigilt rendile Raplamaa Sutlema mõisa suure kahekorruselise viinaköögi ja turbaraba, et seal turbast piiritust ajada.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas turbast prooviti odavat piiritust ajada

„Mehed lüüakse kohalt välja!“ hõiskas Narva ajaleht Põhja Kodu 9. juunil 1928, teatades, et esimene naine linnas tegi (takso)autojuhi eksami. „Rosalie Eraparti mees on auto nr 42 omanik. Arvatavasti hakkab ka naine taksot juhtima,“ kirjutab Põhja Kodu ja ei eksinud mitte.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Narva esimene naistaksojuht kohut käis

„Möödunud aastal rajati Laatre ja Mõisaküla vahele tee. Mõisaküla elanikud maksid rahas, Laatre vald pani talupidajatele kohustuse teetammi tarvis liiva vedada. Sellega polnud rahul mõned valla põhjapoolsemate talude omanikud, kellele Abja tee lähemal ja ei tunne nii suurt vajadust uue tee järele. Nad nõudsid kohtult vallavalitsuse otsuse tühistamist. Rahukohtunik lükkas peremeeste kaebuse tagasi ja nad peavad ikka kruusa vedama. Laatre mehed riigikohtusse edasi ei kaevanud, pidasid koosoleku ja otsustasid saata kohaliku postijaama pidaja riigivanema juurde asja selgitama,“ kirjutab Pärnumaa 1933. aasta kevadel. Ta öelgu, et riigis on korralagedus, kui talumehi sunnitakse vedama liiva teele, mida neil mitte vaja ei lähe.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Laatres riigivanema tädipojale loodeti

Oli 9. juuni 1940, kui toonane NSV Liidu kaitse rahvakomissar, marssal Semjon Timošenko (pildil) pani oma hoogsa allkirja salajasele käskkirjale, mis puudutas erioperatsiooni „Gudok“.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas NSV Liit kavandas Eesti ründamist

Eesti diplomaatiline esindaja Oskar Kallas oli juba mõnda aega Soomes, kuid pidi asju ajama konsul Eduard Schwalbe magamistoas, kuni talle sobivalt esinduslikku ametikorterit otsiti. See leiti Helsingi Tehtaankatulle. See on tänav, mis hiljem sai kurikuulsaks NSV Liidu saatkonna asukohana.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esindajani jõudis rõõmusõnum

„Isamaaline liikumine võtab hoogu. Jaanipäeval hämmastas kodanikke, kui varahommikul pealinna tänavaile rivikorras ja muusika saatel ilmusid rohelise lipuga, sinise barett-peakattega ja kollase käisemärgiga mehed,“ kirjutab Uudisleht 30. juunil 1933. aastal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestit hämmastas Põhja küttide leegion

„Vanamõisa kaevandus on Rakverest ainult 12 kilomeetri kaugusel. Kui sealsele kontsessioonialale ehitatakse uus õlivabrik ja rajatakse suurem kaevandus, on see Rakvere linnale määratu suure tähtsusega,“ kirjutab Rahvaleht 29. juunil 1938. Inglastele kuuluv Wanamõisa Oilfield Ltd oli juba&nbsp;maamõõtjadki kohale saatnud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas põlevkivist loodeti Rakverele õitsengut

Oma jahil abieluõnne järele ei hoidnud tallinlanna Sophie Tochert end milleski tagasi. 47aastane naine, neiupõlves Jaanisson, &nbsp;oli olnud 21 korda kihlatud ja neli korda abielus, kui ta läinud sajandi 30. aastate alul haaras kinni võimalusest veel viiendat korda pruudiks hakata.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas naine püstitas Eesti abiellumisrekordi

Täna 110 aastat tagasi kogunes rahvas Estonia Seltsi korraldatud VII üldlaulupeo teise päeva kontserdile platsile praeguse Laulupeo tänava ja Tartu maantee nurga lähedal. 

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas peeti tsaariaja rahvuslikeim üldlaulupidu

Kas olete kunagi kohtingul käinud kellegagi, kes erineb märkimisväärselt sellest kujutluspildist, mis te temast loonud olete? Näiteks saatis eelneva suhtluse ajal endast 10 aastat vanu pilte?

Dilaila kolumn | Meeste tunnete säästmisest

Järjekorras kolmas vallandatud president Trumpi julgeolekunõunik John Bolton oli sunnitud lahkuma mullu septembris, kui teda peeti välispoliitiliselt liialt pistrikuks. Bolton istus kohe maha, et kirjutada kättemaksuraamatut, mis sel nädalal poodidesse jõudis.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti vabariiki Venemaa osaks peeti

Riigikogu oli 1934. aasta veebruaris otsustanud muuta 23. juuni riiklikuks pühaks, tähistamaks sel päeval 1919. aastal saadud võitu landesveeri üle Võnnu lahingus. Võidupüha tähistamine tol aastal oli laotunud üle Eesti, peeti pidusid, süüdati võidutulesid ning kuulati poliitikute ja veteranide sõnavõtte.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hiigelparaadi peeti meeletus kuumuses

Sisuturundus

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid