1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Tihe matkamise, sportimise ja muul viisil õues seiklemise aeg on kätte jõudnud! Pole oluline, kas naudid ekstreemsporti üksinda või korraldad lõbusaid perematku – päeva lõpuks on tähtis hea valgustus!

Taskulambid pole olnud kunagi nii võimsad kui praegu

Armastatud Itaalia bränd Nomination Italy on sügise hakul tulnud välja uue sõnumiga, mis julgustab inimesi lisaks oma loo jutustamisele seda senisest veelgi julgemalt jagama.. kas siis sõbranna, ema või kallimaga. Kui soetad kauni keti või lüli endale, siis vali sama ka armsale inimesele. 

MÄLUMÄNG | Armastatud Itaalia bränd Nomination Italy rõõmustab uue sõnumiga – vasta küsimustele ja võida käevõru!

Miks eelistada harilikele, paeltega seotavatele turvajalanõudele BOA® kinnitussüsteemiga jalatseid? Põhjuseid on mitu ja need on kindlasti kaalumist väärt. Boa® lisab jalanõudele kasutusmugavust, vastupidavust, funktsionaalsust ja ohutust. Juba BOA® olemasolu jalanõudel kõneleb iseenesest nende heast kvaliteedist.

Unusta tüütud paelad! Võta Boa® kiirkinnitusega jalanõud!

Kui talvise kolmekihilise riietumise puhul täidab pusa vahekihi ülesannet, siis nüüd, jahedamate hommikute ja õhtute aegu muutub see mõnusaks väliseks kihiks. Kvaliteetne <a href="https://tamrex.eu/ee/et/88-snickers-workwear-body-mapping-ais-fliisist-pusa.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">fliis</a>, <a href="https://tamrex.eu/ee/et/195-woolpower-400-meriinovillast-lukuga-kampsun.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">meriinovillane kampsun</a>, <a href="https://tamrex.eu/ee/et/588-snickers-workwear-dressipluus.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">dressipluus</a> või <a href="https://tamrex.eu/ee/et/84-snickers-workwear-flexiwork-stretsfliisist-kapuutsiga-pusa.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artik

Aeg on pusa peale tõmmata – anname nõu, kuidas valida enda jaoks parim!

10. septembril oli rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikust ja võimalust teemast rääkimiseks. Sellest ei räägita, ma tean. Ma olen mitu korda puutunud erinevatel juhtudel selle teemaga kokku ja väga tihti kuulen, et ärme parem räägi sellest, kuna muidu äkki annab ideid. See on ilmselgelt tabuteema.

MARILYN JURMANI BLOGI | Tabuteema, millest ei räägita

Ma ei saa piisavalt rõhutada, kui tähtis on minu jaoks magamine. Eriti viimasel ajal saab see kinnitust, et oluline pole mitte uneaja kogus tundides, vaid magamise pikkus.&nbsp;

HELENI BEEBIBLOGI | Magamatuse tõttu on mu mälestused tuhmumas ning IQ langenud 140 pealt 110-le!

Päevaleht liialdas pisut, kui teatas 30. augustil 1925 Jaan Akerbergi vahistamisest: arreteeriti vilunud salakuulaja.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „vilunud salakuulaja“ alati vahele jäi

„Loksa lahingu tegelastest on kaheksa meest ühes kaheksa hobuse ja vankriga tabatud. Kindlaks on tehtud, et salakaubana sissetoodud piiritus Venest pärit on. Praegu seisab neutraalvetes Vene piiritusega neli laeva,“ kirjutab Koit 4. septembril 1924.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti võitles ägedalt Vene piiritusega

Rong riigivanem Jaan Teemanti ja tema rohkearvulise saatjaskonnaga sõitis Tallinna–Pärnu uut raudteed avama reedel, 4. veebruaril 1927. Oli juba õhtune aeg, kui Eidaperre pidama jäädi, et laupäeval edasi sõita.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigivanema rong üheksa korda kraavis käis

„Postimehe toimetaja Karl-August Hermann püüdis läinud sajandi ilukirjandusele oma maitset peale suruda, kuid nagu tema teod ilmutasid, oli tegelikult ise maitsevaene inimene. Erilist sümpaatiat tundis ta „laululinnukeste“ s.o. naislaulikute vastu, minnes sel alal juba liialdusteni,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 1936. aastal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | kuidas meesluuletaja naist teeskles

See suvi on läinud nii kiiresti, nagu seda ei oleks olnudki. Veidi liiga palju olen saanud teha nalja lause üle, et Eesti suvi on kolm kuud halba suusailma. 

MARILYN JURMANI BLOGI | Suvel läheb täiesti meelest, et talv on olemas

„Vist pole enam kuskil meie riigi linnades näha maja, millel on õlgkatus,“ kirjutab Uudisleht 1936. aasta augustis. Viimaseks mohikaanlaseks oli Rakvere. „Palvemaja tänaval 20 oli seniajani vastu tänavat Luigele kuuluv väikene majake õlgkatusega. Seda tavaliselt turistid alati vaatlesid kui haruldust, kuna ta pealegi asub veel Vallimäe lähedal, kus alati liigub rohkesti turiste. Nüüd nähtavasti sai majaomanik aru, et sellise majakatusega reklaami tegemine pole linnale kuigi kasulik ning alustati õlgkatuse mahavõtmisega, mis tahetakse asendada tõrvapapiga.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Rakvere jäi ilma õlgkatusega majast

Tartus plahvatas 1934. aasta suvel Meltsi villatööstuses tilluke välgumihkel. Selle oli ühele töötajale äsja toonud ekspress. Tillukeses pakikeses oli ka karp paberosse. Üllatunud mees hakkas proovima, kas paberossid ka head on ja kui ta tuld tõmbas, siis välgumihkel plahvatas. Mehel lendas üks sõrm otsast, kaks lömastusid. Vaevalt oli politsei saanud plahvatusest teate, kui jaoskonda tuli ka üks rätsepmeister välgumihkliga, mille oli just toonud ekspress. Rätsep hakkas ootamatus kingituses kahtlema. Politsei uuris - ja selgus, et ongi põrgumasin.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tartus lõhkesid saladuslikud põrgumasinad

„Häädemeestes teotses luteruse koguduse õpetajana pikemat aega Ernst Jaesche, aidates hädalisi nii hingeliselt, tervisliselt kui majandusliselt. Ta oli tuntud peaaegu üle kogu meie kadumaa, osalt ka naaberriigis Lätis kuulsa imearstina,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 1932. aastal „magnetsilmadega“ kirikuõpetajast, kes teinud vigased terveks ja pannud halvatud tantsima.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Häädemeeste ravitseja abiga rikkaks sai  

„Lohusuus olevat sääsed rünnanud kirikutorni. Selge õnn, et need juhtusid olema harilikud sääsed ja mitte niisugused sääsed, millest tehakse elevante,“ naljatas Tallinna Post 1. septembril 1939.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tuhandete sääskede surmatants äratas paanika

„Mõne aasta eest ilmus Pärnumaale ususelts, kes nimetab ennast hüppajateks. Ta teotseb järgmiselt: usu poolehoidjad kogunevad teatud aegadel kas kuhugile tallu, väljale või metsa. Keegi neist loeb ette Johannese ilmutamise raamatut, lõpuks laulavad laule. Palvetamise ajal mitmed heidavad maha, kus karglevad häälitsedes kuni lõpeks surnuina jäävad vait. Uskujate endi arvates tulnud nende peale Püha vaim. Peale palvetamist „surnud“ tõusevad üles ja hakkavad suure vaimustusega hüppama,“ kirjutati 1900. aastal ühest Pärnumaa vallavalitsusest kaebekiri Riia ringkonnakohtu prokurörile.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kubernerile kaevati hüppajate kolekombeist

Eesti omaaegne kuulsaim maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister&nbsp;Aleksander Aberg oli rikas mees, kes juba 1910. aastal tahtis endale tollal veel haruldase lennuki osta. Ta hoidis oma raha Venemaa pankades, kus see muidugi revolutsioonitules haihtus.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maadleja Abergi briljandid jäljetult kadusid

Täna 1998. aastal paljastasid ajalehed, et peaminister Mart Siimann oli üleöö miljonäriks saanud. Ta ostis vanalinnas Müürivahe tänavas supersoodsalt, 25 394 krooniga 11/20 osa 171ruutmeetrisest korterist ja müüs selle seejärel pooleteise miljoni krooni eest maha. „See on ju naeruväärne!“ hüüatasid kinnisvara asjatundjad. Isegi lagastatud korterit&nbsp;hinnaga alla 5000–6000 krooni ruutmeetri eest vanalinnas toona ei leidnud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas peaminister üleöö miljonäriks sai

Hakkame joogastuudios vaikselt suvist tunniplaani ja kursuseid kokku tõmbama, et sügiseks valmistuda. Saatsin koolitajad minema ning jätkame tegutsemist uute koolitatud õpetajatega. Samuti tahaksin üheskoos pisitütrega hakata rohkem midagi tegema. Aga mis see oleks?

MARILYN JURMANI BLOGI | Kui lubate, et ei räägi kellelegi, siis avaldan suure saladuse

Nädal jäi suure sõjani, kui 24. augustil 1939 ajalehtede esiküljed kirendasid teateist nagu „Sõjaõhkkond Poola–Saksa piiril. Mõlemad pooled koondavad suuremaid väeüksusi. Britid ja Prantsusmaa kutsuvad kokku tagavaraväelasi.“ Tüli Danzigi ja nõndanimetatud Poola koridori ehk siis maalapi pärast, mis lubas Poolale väljapääsu Läänemerele ja teisalt eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast, oli järjest tuure kogunud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestil oli oma „Poola koridor“

7. augustil 1990 tegi Eesti ülemnõukogu otsuse Eesti vabariigi ja NSV Liidu suhetest. Tulevastel läbirääkimistel Moskvaga otsustati võtta aluseks Tartu rahuleping koos teiste kehtivate lepingutega, mis sõlmiti enne 6. augustit 1940, ning tunnistati NSV Liidu armee viibimine Eesti territooriumil meie suveräänsete õiguste rikkumiseks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas läbirääkimine NSV Liiduga nahka läks

Täna 1991. aastal alustas põhiseaduse assamblee esimese istungiga oma seitse kuud kestnud maratoni taasiseseisvunud Eesti põhiseaduse koostamiseks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas alustas vastuoluline põhiseaduse assamblee

„Rauapalavik on Jõhvis jõudnud haripunkti, rauakaevajad tungivad ööd ja päevad läbi järjest sügavamale maapinda,“ kirjutasid ajalehed 12. septembril 1937. „Veel mõned päevad, kõige rohkem mõned nädalad – ja siis selgub, kas Eestist kuulsa „põleva kulla maa“ kõrval saab ka rauakaevanduse ning suurte lõõskavate vabrikute-põletisahjude maa.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rauapalavik vallutas Jõhvi 

„Eestimaa laul '88. Rahvarinde, Eesti Karskuse, Eesti Raadio ja Kodamu rahvapeo, kus ükski isamaaline laul ei jää laulmata. Teemakõnedega esinevad E. Savisaar, R. Veideman, S. Kallas, M. Hint, T. Velliste ja H. Valk. Esimesest ärkamisajast räägivad M. Mikiver, E. Hermaküla, H. Mandri. Pillilugu löövad „Rock Hotel“, Urmas Alender, „Vanaviisi“, „Seitsmes Meel“, „Kukerpillid“, „Ultima Thule“, Tõnis Mägi, „In Spe“. Laulu löövad RAMi poistekoor, „Ellerhein“, „Noorus“, Eesti Raadio Segakoor, TPI Vilistlaste Meeskoor, „Leegajus“. Dirigendipuldis kohtuvad G. Ernesaks ja A. Mattiisen,“ ütleb toonane kava-laululeht kõigi oma vigadega.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ükski isamaaline laul ei jää laulmata

Siseministeerium oli kogu esimese iseseisvuseaja olnud hädas inimestega, kellel polnud perekonnanime. Mõnele tuli need vägisi määrata. 1939. aastal arvati, et selle tööga on nüüd lõpule jõutud. Kuid ikka tuli veel välja 276 kodanikku, kellel polnud perekonnanime.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis viimased perekonnanimed pandi

Oli pühapäev, 9. september 2001, kui kell viis hommikul helises Pärnu politsei korrapidajatelefon: Liiva tänava ühiselamus leiti 58aastase naise surnukeha. Kell 10 teatati surnud inimesest Iklas, kell 14 Suur-Jõe tänavas. Päeva jooksul tuli teateid kümnest surnust.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas salaviina pähe müüdud metanool inimesi tappis

Walter Anderson oli paarkümmend aastat Tartu ülikooli rahvaluule professor. Samavõrra tuntud kui teadlase ja keelemehena (kuulu järgi oskas pooltsadat keelt), oli ta kuulus oma hajameelsuse poolest. „Kõige professorlikum professor,“ kutsuti teda ülikoolis. Kord oli üks tudeng tema nimekaardile sõimusõna kirjutanud. Anderson sattus peale. Tõrelema ei hakanud. Päris, kust tudeng on pärit ja rõõmustas, et sõna olevat väga algupärane. Mõne päevaga oli ta selle kohta siiski 5000 teisendit välja otsinud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eluvõõra professoriga alati midagi juhtus

Võib-olla olnuks kolhooside asutamine kergem, kui rahvale oleks selgitatud, et eks see ole nagu vanasti talgutel – kogu küla on üheskoos ametis. Sedasi oleks põlluharimine ja loomapidamine tükkis kergem. Paraku tehti kolhoose ikka parteilise jõu ja sunniga ning määriti pähe eluvõõraid juhtnööre.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Saaremaal asutati Eesti esimene kolhoos

Inimesed

Pere ja lapsed

Põnevat ja kasulikku | Sisuturundus

Tamrex | Sisuturundus

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid

MARILYN JURMANI BLOGI | Tabuteema, millest ei räägita (10)

HELENI BEEBIBLOGI | Magamatuse tõttu on mu mälestused tuhmumas ning IQ langenud 140 pealt 110-le! (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maadleja Abergi briljandid jäljetult kadusid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas alustas vastuoluline põhiseaduse assamblee (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rauapalavik vallutas Jõhvi (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ükski isamaaline laul ei jää laulmata (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis viimased perekonnanimed pandi (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas salaviina pähe müüdud metanool inimesi tappis

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eluvõõra professoriga alati midagi juhtus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Saaremaal asutati Eesti esimene kolhoos (9)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „vilunud salakuulaja“ alati vahele jäi

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti võitles ägedalt Vene piiritusega (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigivanema rong üheksa korda kraavis käis (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | kuidas meesluuletaja naist teeskles

MARILYN JURMANI BLOGI | Suvel läheb täiesti meelest, et talv on olemas (9)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Rakvere jäi ilma õlgkatusega majast

SISUTURUNDUS

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tartus lõhkesid saladuslikud põrgumasinad

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Häädemeeste ravitseja abiga rikkaks sai (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tuhandete sääskede surmatants äratas paanika

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kubernerile kaevati hüppajate kolekombeist (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas peaminister üleöö miljonäriks sai (22)

MARILYN JURMANI BLOGI | Kui lubate, et ei räägi kellelegi, siis avaldan suure saladuse (11)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestil oli oma „Poola koridor“ (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas läbirääkimine NSV Liiduga nahka läks

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED