1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Igal aastal pühade eel hakkavad perenaised mõtlema, mis toitudega jõuluperioodil oma pere kostitada. Mida oleks lihtne valmistada, kuid mis oleks samal ajal maitsev? <a href="https://kikas.ee/" target="_blank">Kikasel </a>on sellele vastus olemas.

Kuidas valida oma unistuste superpraadi – Kikase parimat jõulutoodet?

Hiljuti uuenduskuuri läbinud <a href="https://www.rosenitorn.ee/" target="_blank">Roseni Torni</a> peoruumides on kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör, mis loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Roseni Torn pakub eksklusiivseid peoruume Tallinna südalinnas

Nii nagu igal aastal, pakub Kaubamaja püsiklientidele kingiideid eelkõige läbi oma elustiiliajakirja HOOAEG. Ka sel aastal on ajakirja Hooaeg jõulunumber täis erinevaid kingiideid Ilu-, Laste-, Kodu- Moe- ja Toidumaailmadest.

Maailma mõnusaimad kingiideed Kaubamajast – vaata, mida ägedat pakutakse naistele, meestele ja lastele!

Maailmas levib kulutulena CBD kanepiõli kasutamine. Väidetavalt ravib see mitut tüüpi kroonilist ja neuropaatilist valu ning aitab ärevuse, depressiooni ja unehäirete vastu.&nbsp;Uurisime <a href="https://cbweedestonia.ee/" target="_blank">Cbweed Estonia</a> kanepipoe peremehelt Kalev Laisaarelt selle kohta lähemalt.&nbsp;

Kas CBD kanepiõli ravib tõesti nii paljusid haiguseid ning on see Eestis ikka legaalne?

Esimest krepostiraamatut (tänapäeval kinnistusraamat) Tallinnas, milles sisaldus &nbsp;tol ajal vaid 15 tänavat, pidas linnakirjutaja ja toomhärra aastatel 1478–1487 magister Borchard Kenappel. Selles raamatus oli iga maja kohta kaks lehekülge ja neil olid kirjas omanike nimed mitmekümne aasta jooksul. Ka olid kõik krepostiraamatus olevad 332 maja saanud numbrid alates kesklinnast äärelinna poole. Numbreid ei olnud näiteks raekojal ega teistel linnaasutustel ja kirikutel. Kenappel algatas ka kombe, et paaritud arvud olid vasakpoolsel ja paarisarvud parempoolsel tänavaserval.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna majad said numbrid

Eestlannast noor rahvusvaheline kelm Anna K., kes on spetsialiseerunud neljas Euroopa nurgas varguste toimepanemisele, ilmus Pariisis kohtu ette. Kuna talle ei ole õpetatud prantsuse keelt, siis valmistab valgetverd roosapõsise ja ilusa Anna ülekuulamine teatavaid raskusi, tsiteerib Kaja ning seejärel ka Waba Maa 1926. aastal Prantsuse ajalehti Le Matin ja Le Quotidien.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlannast kelm seisis Pariisis kohtu ees

Eesti valis viimast korda ülemnõukogu 105 saadikut 18. märtsil 1990. Rahvarinne ei saanud enamust, vaid ainult 45 kohta. Osal opositsioonisaadikuist tekkis nüüd mõte Edgar &nbsp;Savisaaar kõrvale tõugata ja kutsuda kõiki saadikurühmi ühise asja ajamiseks seljad kokku panema.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rahvusliku ühtsuse valitsusest ei saanud asja

Mulle meeldivad teismelised. Minu arust on teismeiga üks super eriline aeg.&nbsp;Hakkasin teisipäeviti kell 16.00 It’s Yoga Tallinnas ka just sellepärast teismelistele mõeldud joogatundi andma.

MARILYN JURMANI BLOGI | Vähemuste kiusamise asemel võiks parem oma lapsi kasvatada

Väike-Maarja kandis Ärinal oli maanteeveeres väike popsimaja, mis muutus üle saja aasta tagasi uudishimulike lemmikkohaks. Rahvast tuli lähedalt ja kümnete kilomeetrite kauguselt kuulama ilmaimet. Seal ilmus igal ööl teatud tunnil salapärane koputaja, kes toksis kord sise-, kord välisseintele. Pererahva ajas kopsimine üles just kõige magusama une ajal. Salkade kaupa käis rahvast saladust uurimas, kuid koputaja jäi tabamatuks.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirjanikud koputajavaimule alla jäid

„Albu vallas Punga küla lähedal maandus Rukki talu põllule Derulufti liinilennuk, mida juhtis Nõuk-Vene kodanik Sergei Maksimov. Lennukis oli reisija ning peale selle oli kaasas post ja pagas. Lennuk väljus Leningradist võttes sihi Tallinna peale. Juhi seletusel eksinud ta udus ning masin kaldus õigest sõidusuunast kõrvale. Hädamaandumist sundis eriti ette võtma vähene bensiini tagavara. Hädamaandumisel said vigastada lennuki tellikud, muidu läks kõik õnnelikult. Reisija ühes postiga toimetati autol Tallinna, kuna lennuki vigastused kohapeal parandati,“ kirjutab Postimees 8. oktoobril 1934.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti valda hädamaandus kaks lennukit ühes kuus

See oli XIX sajandi lõpupoole, kui Pranglil algas suur pahandus ja võitlus tsaaririigiga. Sealne vald taheti&nbsp;Jõelähtme omaga ühendada ja juba 1892. aastal nõudis viimane&nbsp;enda kätte kõik Prangli vallakohtu asjad.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Prangli mehed Vene riigiga tülitsesid

Oli 1968. aasta. Tartu tudengipäevad olid juba peetud, Tallinna üliõpilased tulid aga pärast aastast vaheaega oma päevadele 28. oktoobril.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengiprotest Tallinna tänavaile valgus

„Eile avati Tallinnas elektri-tramm üldiseks tarvitamiseks. Avamise tseremonii sündis kl. 3 p.l. sellega, et kutsutud külalistega läks sõit Vene turult kolmel trammi vagunil Kadriorgu ja sealt väikese peatuse järel tagasi...Esialgu pannakse käima neli vagunit Vene turult. Pärast, kui liin kuni Vabaduse platsini korda seatakse, pannakse käiku üheksa vagunit. Vagunid on ehitatud Dvigateli juures ja paistavad õige nägusatena. Vagunis on isteplatse 24, seisuplatsid juurde arvatud, võib ühte vaguni mahtuda 50 inimest,“ kirjutab toona Tartus ilmunud Postimees 29. oktoobril 1925.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas hakkas sõitma elektritramm

Aasta oli 1963, kui toonase Eesti Merelaevanduse kaubalaev Gvardeisk Kopenhaagenist Tallinna tuli. Peale muu kauba oli pardal ka loomaaiale saadetud bengali ematiiger.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tiiger kolm päeva kaubalaeval laamendas

Räägin taas negatiivsetest kommentaaridest või noh, mitte niivõrd negatiivsetest, kui arusaamatutest või targutavatest kommentaaridest. 

MARILYN JURMANI BLOGI | Suurimad kriitikud on sama eriala esindajad

1632. aastal toodi Tartu maakohtu ette võlur ja rahvaarst Pudell. Nõiaprotsessil süüdistasid mitu inimest, ka üks mõisnik,&nbsp;teda oma laste haigustes ja isegi surmas, perede vaesumises, hobuste hukkumises ja ühe vanema mehe äranõidumises. Too olevat kolm aastat pärast Pudelli ähvardust ühest silmast pimedaks jäänud ja tal tõmmanud ka suu viltu.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kõlasid nõiasõnad? „Paggan, paggan mine pirgo!“

Oli 28. september 1994, kui Siim Kallas ja Paul-Eerik Rummo panid oma allkirja salaleppele. Selles öeldi, et Kallas esindab poliitilist väljundit otsivat huvigruppi ja Rummo toonast liberaaldemokraatlikku parteid. Nende koostöös peaks loodama liberaaldemokraatliku erakonna alusel laiem liberaalne ühendus, et järgmise aasta riigikoguvalimistel ühiselt kandideerida.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 120 inimest asutasid Reformierakonna

Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli 30. juunil 1932 kahtlemata palju tähtsamaid mõtteid peas – tuli ju nälja käes vaevlevast ja vaenlastest piiratud sõjalaagrist Nürnbergi all välja murda –, kuid ta leidis aega, et telgis põlve otsas (väike liialdus) kirjutada alla Tartu ülikooli asutamisürikule.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ülikool Tartu, Tallinna ja Pärnu vahet rändas 

Vanal ajal uudistega kiiret polnud. Alles ligi kuu aega hiljem kirjutas Perno Postimees ehk Näddalileht 1870. aastal: „Korrapärased sõidud Balti raudtee peal on laupäeval, 24. oktobril peale hakkanud ja ärrasõido ja linna samise tunnid on nenda seatud: ärraminnik Tallinnast Peterburgi hommiko kell 9,30 minuti ja on päärast lõunat kello neli 55 minutit Narvas; sõidab Narvast jälle eddasi pärast lõunat kello 5,25 minutid ja on õhto kello 10,40 minuti Peterburgi Warshawi rongijaamas. Nüüd pörame jälle tagasi Peterburgist Tallinna pole ja siis sõidab massin Peterburgist ära hommiko kello 8,30 minuti ja on õhto kello 9,35 minuti aeal Tallinnas.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas korrapärane rongiliiklus Peterburi

Eestis on paar-kolm inimest, kes elavad üksildasena metsas, kirjutasid ajalehed 23. oktoobril 1933. „Neist tuntuim on ajakirjanik ja kirjanik Kusta Toom, kes elab Elva läheduses omaehitatud koobaselamus, kuid metsaerakute seas on ka naine. 70aastane Mari Padrak elutseb juba kaheksa aastat Alutaguse põlislaanes keset üksindust ja vaikust. Ümbruskonna elanikud kutsuvad teda lihtsalt Metsa Mariks.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Metsa Mari elas Alutaguse põlislaanes

President Päts oli 1938. aastal just välja andnud&nbsp;tööpõlgurite töölaagrite seaduse, kus lubati ka ihunuhtlust anda, kui 22. oktoobril kirjutas Esmaspäev, et töölaager ja töölesundimine pole sugugi uus leiutis.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 150 aastat tagasi logardeid tööle sunniti

„Vabariigi valitsuse koosolekul otsustati siseministri ettepanekul Nõmme alevi linnaks muutmise ettepanek jaatavalt. Teatavasti oli Nõmme alevi linnaks muutmise küsimus juba kauemat aega päevakorral ilma, et see otsustamist oleks leidnud. Alevivalitsuse poolt pandi see küsimus koguni hiljuti hääletamisele, kuid 10 000 elanikust andsid ainult 580 inimest oma hääled ära mispärast ka häälte vahekordi kuigi tõsiselt võtta ei saadud. Nüüd on siseministri ettepanekul küsimus siiski otsustatud,“ kirjutab Päewaleht valitsuse koosolekust 12. novembril 1926.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Nõmme alevist linnaks muutus

„Meile toodi omapärase ühingu „Õnnela“ põhikiri, mis siseministeeriumis registreeritud Kolli, Sule ja Brenneri poolt,“ kirjutab Sõnumed 1931. aastal. 

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kolm kavalpead püramiidskeemi lõid

Aksi saarel sündinud August Luusmann elas juba Pranglil, kui Esmaspäev temast 1925. aastal kirjutas: ta nokitseb puutöö kõrval orelit mängida ja paneb lauluviise paberile. Seda, &nbsp;et Luusmann oli ka agar fotograaf ja Eesti Rahva Muuseumi kaastöötaja, leht ei tea.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saarel teati: Leninit ei võetud taevasse 

„Kaks Hollandi arvutihäkkerit pidasid küberlahingut kahe Türgi häkkeriga. Võimsate infovoogudega sai juhuslikult pihta Viruneti arvutiaadress. Tekkis suur sideliini ummistus, mis halvas Eestis rahvusvahelise internetiühenduse kaheks tunniks,“ kirjutas Õhtuleht 2000. aasta oktoobri lõpus.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas küberlahing vangistas Eestis interneti

Vahetult enne oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamist ilmusid Pärnus 1987. aastal lendlehed. Mõni kutsus demonstratsiooni asemel hoopis Alevi kalmistule miitingule (seal oli vanasti 1945. aastal purustatud Vabadussõja mälestussammas). Osa nõudis, et sel päeval löödaks maha venelasi ja võetaks maha punalippe.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimesed läksid 7. novembril oma miitingule

1934. aastal koostas ministritevaheline komisjon kava vangide töölesaatmiseks. Valitsus kiitis seda ja otsustas, et eeskätt tuleb vangide jõul maid kuivendada ja asunduskõlvuliseks teha 1500 hektaril Virumaal Peresaare-Oonurme soos. Seal leiab kaheks aastaks tööd 120 vangi.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas röövmõrtsukad taheti kaevandusse tööle saata

Täna õhtul 1585. aastal astus Eestimaa kuberner Pontus De la Gardie Pljussa jõel paati, et venelastega rahuläbirääkimiste vahel seitsme kilomeetri kaugusele Narva sõita. Ametlikel ajalooandmetel olid tal kaasas mõisnik Ben Drücker ja tõlk Hans von Strassburg. Aga küllap oli tegu suuremat sorti paadiga, sest Rootsi allikail mahtusid sinna ka paar suurtükki, muud kraami ja inimesi, küllap ka paadimehi. Kui vanemat sorti paat Pljussa jõelt Narva jõkke jõudis, katkes sel üks küljekaar – võib-olla tonksas liikuma pääsenud raske suurtükk selle puruks. Paat uppus ja koos sellega 18 inimest, ka läbirääkimisi Rootsi poolelt juhtinud Pontus De la Gardie.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas uppus Eestimaa kuberner ja kuulus sõjapealik

Sisuturundus

Jõulud | Sisuturundus

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna majad said numbrid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlannast kelm seisis Pariisis kohtu ees (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 120 inimest asutasid Reformierakonna (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Nõmme alevist linnaks muutus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kolm kavalpead püramiidskeemi lõid (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saarel teati: Leninit ei võetud taevasse (11)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas küberlahing vangistas Eestis interneti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimesed läksid 7. novembril oma miitingule (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas röövmõrtsukad taheti kaevandusse tööle saata (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas uppus Eestimaa kuberner ja kuulus sõjapealik (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rahvusliku ühtsuse valitsusest ei saanud asja

MARILYN JURMANI BLOGI | Vähemuste kiusamise asemel võiks parem oma lapsi kasvatada (31)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirjanikud koputajavaimule alla jäid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti valda hädamaandus kaks lennukit ühes kuus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Prangli mehed Vene riigiga tülitsesid (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengiprotest Tallinna tänavaile valgus

SISUTURUNDUS

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas hakkas sõitma elektritramm (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tiiger kolm päeva kaubalaeval laamendas (2)

MARILYN JURMANI BLOGI | Suurimad kriitikud on sama eriala esindajad (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kõlasid nõiasõnad? „Paggan, paggan mine pirgo!“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ülikool Tartu, Tallinna ja Pärnu vahet rändas

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas algas korrapärane rongiliiklus Peterburi

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Metsa Mari elas Alutaguse põlislaanes (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 150 aastat tagasi logardeid tööle sunniti (6)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED