1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kui tavaliselt on <em>outlet</em>id pigem ühe brändi põhised poed, siis Ohoo Outlet on korraldamas Eesti kaubanduses revolutsiooni – tegemist on multi<em>outlet</em>iga, kust võib leida rõivabrände kogu maailmast. Kokku on valikus üle saja erineva brändi, nende hulgas näiteks Pilgrim, Jack&amp;Jones, Vero Moda, Tommy Hilfiger, Pepe Jeans, Triumph, Marc o'Polo, Tom Tailor Kids ja paljud teised.

Uut tüüpi outlet teeb Eestis kaubandusrevolutsiooni 

Vannituba.ee pakub oma valikus Aquatori vanne, mis on toodetud Eestis. Toodetega saab tutvuda <a href="https://www.vannituba.ee/" target="_blank">Vannituba.ee</a>&nbsp;salongides (kuni oktoobri lõpuni 20% soodustust Aquatori toodetele) Tallinnas Järve keskuses ja Tartus Eedeni keskuses ning kodulehel <a href="https://www.vannituba.ee/" target="_blank">www.vannituba.ee</a>. Pakume ka toodete transporti paigaldust ja vajadusel vana utiliseerimist.&nbsp;

Mis on hüdromassaaž ja kuidas see tervisele mõjub?

Talv tulgu jäine ja krõbekülm, lumega või lumeta, sombune ja tuuline või kõike seda vaheldumisi – mine sellele vastu sooja, pehme ja libisemiskindla sammuga parimates talvesaabastes. Lihtsaid vihjeid väga heade saabaste valimiseks jagavad asjatundjad, kes varustavad ka kõige ekstreemsemate elualade esindajaid tingimustes, kus jalavarjude funktsionaalsus, vastupidavus ja mugavus peavad olema tipptasemel.

Tutvu maailma parimate talvesaabastega!

Kätte on jõudnud pime aeg, mille teeb märksa õdusamaks küünalde põletamine. Kas oled kunagi ohanud, et küll need küünlad põlevad kiiresti ära... Alles ostsid portsu küünlaid ja juba tuleb minna uute järele? Või siis on probleemiks see, et pooleldi põlenud küünlad ei näe visuaalselt kuigi kaunid välja? Või ei ole tavalised küünlad kuigi tervislikud? <a href="https://www.pulberkuunal.ee/" target="_blank">Pulberküünal </a>on üks põnev uuendus, mida võiks katsetada iga küünlasõber!

Miks võiks olla pulberküünal igas kodus?

Eestis on paar-kolm inimest, kes elavad üksildasena metsas, kirjutasid ajalehed 23. oktoobril 1933. „Neist tuntuim on ajakirjanik ja kirjanik Kusta Toom, kes elab Elva läheduses omaehitatud koobaselamus, kuid metsaerakute seas on ka naine. 70aastane Mari Padrak elutseb juba kaheksa aastat Alutaguse põlislaanes keset üksindust ja vaikust. Ümbruskonna elanikud kutsuvad teda lihtsalt Metsa Mariks.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Metsa Mari elas Alutaguse põlislaanes

President Päts oli 1938. aastal just välja andnud&nbsp;tööpõlgurite töölaagrite seaduse, kus lubati ka ihunuhtlust anda, kui 22. oktoobril kirjutas Esmaspäev, et töölaager ja töölesundimine pole sugugi uus leiutis.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 150 aastat tagasi logardeid tööle sunniti

Lugesin ühe eesti meessoost blogija postitust, kus ta räägib, et ei saa mitte vaiki olla teemal, kuidas ühte alaealist tüdrukut suudeldi ja käperdati tema tahte vastaselt.

MARILYN JURMANI BLOGI | Seksuaalne vägivald ei ole kunagi ohvri süü

Praegu elan nii, et keegi ripub vahetpidamata mul seelikusabas, näpib mu asju ja keerab elamist segamini. Eile oli keegi mu arvutisse läinud ning tegumiriba ning üldse kogu Windowsi värvid ära muutnud.&nbsp;

HELENI BEEBIBLOGI | Carmen ripub aina mu seelikusabas, isegi WCs ei saa käia ilma temata!

Kirikukatsumisel 1644. aastal tuli välja, et rätsep Gerhard, kellel naine ja kolm last, on aadlik Catharina Butleriniga abielu rikkunud.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisapreili rändava rätsepa võrgutas

Nelja riigikogu rühma (praegu kutsutakse neid peenelt fraktsioonideks) liikmed esitasid 11. oktoobril 1928 eelnõu, millest järgmise päeva ajalehed kirjutasid kõlavate pealkirjade all: „Pealinn vabanemas julma tsaariaja mälestusmärgist. Toompea katedraal lammutatakse. Koristatakse oma kohalt 1. maiks 1929. Kulud kaetakse katedraali lammutamisel saadud ehitusmaterjali müügist.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigikogu arutas Toompea katedraali lammutamist

Kui sakslased 1918. aasta veebruaris Eesti okupeerisid, keelasid nad karmi karistuse ähvardusel ühe esimese asjana sinimustvalge värvikombinatsiooni kasutamise, lippudest rääkimata. Üles võis panna ainult Saksa riigilippe – mustavalgepunaseid trikoloore. Neid oli siin kerge valmistada. Tsaari-Venemaa valgesinipunaseid riigilippe oli laialt saada. Tuli vaid nende laiud ümber vahetada ja sinine mustaks värvida.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sinimustvalge saapaviksi karpe ehtis

Veel 1613. aastal on visitatsiooniprotokollis öeldud, et Saarde luteriusu kirikus on visiteerijale näidatud õnnetu Eesti neitsi verd, kirjutab Uudisleht 9. novembril 1938.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti neiu verest sai reliikvia

Oli pühapäev, 8. oktoober 75 aastat tagasi, kui Sõrve säärele taganev Saksa vägede 67. Potsdami grenaderirügemendi teine pataljon pidi edasirühkimise peatama: paar kilomeetrit enne Tehumardit oli tee õhku lastud, suurest august andis raskeid sõidukeid ja lahingumoona läbi tirida.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tehumardil lahvatasid öised tapatalgud

Voldemar Panso oli agar oma kodukandi ajaloo uurija ning tänu temale teame, et 6. oktoobril 1873 andis Nikolai von Glehn kooliõpetaja Johan Pihelmannile välja esimese suvilakrundi hõreda männimetsaga kaetud liivasele alale, mida toona kutsuti kas Järveküla või siis Pääsküla nõmmeks. Glehn teinud seda Mustamäe serval seistes ja kuulutanud pidulikult: seie saagu lenn!

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisniku uitmõttest sai Nõmme linn

Kui te veel mäletate, siis <a href="https://elu.ohtuleht.ee/916748/marilyn-jurmani-blogi-tudrukud-arge-laske-end-monitada-alandada-ja-ara-kasutada" target="_blank">aasta alguses sattusin teemasse</a>, kus mingid kutid (kelle nimed ma jätsin anonüümseks) rääkisid messengeris väga rõvedasti alaealistest 13-14aastastest tüdrukutest. Põhilised teemad olid, et oleks võimalikult palju alkoholi ja et kindlasti saaks selle suurte inimeste asjaga tegeleda. 

MARILYN JURMANI BLOGI | Sain kümneid kirju tüdrukutelt, keda oli ära kasutatud ja vägistatud

Jaagori Jaan (Aleksander Pillmann) arvatakse olevat sündinud 1790. aasta paiku ja elanud Audru kihelkonnas Soova külas Jaagori talu saunas. Tema tuntuim ennustus olnud, et kunagi tulehärjad sõidavad teed mööda ja laevad merel sõidavad tuleratastega. Veduritest ja aurulaevadest polnud siis Eestimaal veel kuuldudki. Ka öelnud Jaagori Jaan ette, et pillid hakkavad Audru kirikus hüüdma.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas külaprohvet kirikus torupilli mängis

Oli 21. oktoobri õhtu 1983. aastal, kui kella seitsme paiku Tallinnas Pärnu maanteel draamateatris olnud inimesed tundsid põlenguhaisu. Kui nad saaliukse juurde jõudsid, siis tuli sealt suitsu juba pahvakatena vastu.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas draamateater salapäraselt põlema läks

Vaid kaks eestlannat pälvisid lahinguteenete eest Vabadusristi. Üks neist oli Helme kandist pärit Salme Bergman(n).

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõja kangelanna smugeldajaks hakkas

Kell oli kolme paiku varahommikul 3. oktoobril 1986. aastal, kui Ülenurmes mõisa endises tallihoones, mis nüüd oli Eesti põllumajandusmuuseumi näitusesaal, märgati aknast paistvaid tuleleeke. Maakivist hoone põles maha. Püsti jäid vaid seinad.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas põllumajandusmuuseumi süütaja tabamata jäi

Kui uskuda jaanuarikuist Esmaspäeva 1938. aastast, siis on Mõisaküla ainus Eesti linn, millele ajakirjanikud nime panid. Nemad olla tõlkinud tsaariaegse eimiskikeelse Moisekülli 1910. aasta paiku, pisut enne või pärast, lehtedes Mõisakülaks. Kohalike tarvitatud eestikeelsed nimed Härjasoo või Lämba ei tulnud kellelegi meelde.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Mõisaküla kohtus käis, et Abjaks saada

Harrastusajaloolane Aleksander Kruusberg tõmbas läinud sajandi kahekümnendail aastail ajakirjas Eesti Kirjandus paralleele Eestis tuntud tupelekutsumise ja juudi ning Babüloonia aastatuhandeid tagasi kehtinud tavade vahel. Juudi tüdrukud tantsisid lõikuse ajal viinamägedel end välja pakkudes, et sealviibijate seast endale meest saada. Babülonis olnud aga tavaks, et riigivalitsus korraldas külades täisealiseks saanud tüdrukute oksjoneid. Ilusate müügist korjatud raha jagatud inetutele ja vigastele kaasavaraks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanasti neiud ennast abiellu pakkusid

Kui maneli aastat tagasi&nbsp;Kambodžas&nbsp;käisin, siis&nbsp;vahepeal ööbisime Jannoga bungalodes, kus öösiti toimus tihti ühisaladel koosviibimisi ja muusika kuulamisi. Kuna tahtsin korralikult välja magada, otsustasin esimest korda elus kasutada kõrvatroppe. See aga tekitas olukorra, et ühel hommikul ärgates oli kõrv täiesti lukus.

MARILYN JURMANI BLOGI | Sudisin vatitikuga kõrva ja see läks lukku

Oli 1933. aasta sügis, kui Tõrva rahvas uuris tänaval kõikjale kleebitud kuulutusi: „Esmakordselt Tõrvas 12. okt. s.a. Linnau-Kurnäu kassiprotsess. See on suur protsess, mis oma harulduse ja omapäraga ei jäta midagi soovida. Tulge kõik neljapäeval rahukohtusse. Kes ei tule – kahetseb! Sissepääs vaba.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tõrva noored kambakesi tänaval näugusid 

Tartu ülikooli aadliperekondadest tudengid olid linna peal käies uljad ja väljakutsuvad. Seda enam, et ülikooli võeti ainult mehi ja naistega puututi kokku vaid lõbumajas: tudengitel oli ju keelatud vanemate loata mis tahes lepinguid sõlmida ja nende antud abielulubadused loeti kohemaid tühiseks.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengite rahutu meele pärast keelati teater

„Ülem-Sõja tänav on nüüd ümber ristitud Sõja tänavaks,“ teatab Uudisleht 21. oktoobril 1928. aastal oma lühidas ülevaates „Ülemad ja alamad tänavad“ ning ironiseerib: „Vaat, et varsti nimetavad teise veel Päris-Rahu tänavaks.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas linnakaardilt kadus Ülem-Sõja tänav

Vana kalendri järgi 14. oktoober 1905. Dvigatel alustas poliitilist streiki. Töölised valgusid tänavaile, lõhuti viinapoode, rikuti gaasivabrik ja tehti relvapoed tühjaks. Tartu tudengid toetasid streiki.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna Uuel turul tapeti kümneid inimesi

Kui tihti peseb end linnaelanik, küsib Päevaleht 1939. aastal ja selgitab ise: rõhuv enamik kehvematest perekondadest peseb pesuköögis või oma korteris oma keha kord üle kahe nädala. Saunas käiakse ainult suurte pühade eel. Keskklassi elanik peseb end saunas keskmiselt kahe nädala tagant. Rikkam rahvas leotab end vannis. Kas või iga päev.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sai selgeks: rahvas ei viitsi end pesta 

Esimesed Eesti vabamüürlased asusid XIX sajandi alguses Põltsamaal, loožis olid mõisa antvärgid (ametimehed) ja ka mõni eesti sugu talupoeg, väidab Esmaspäev 1939. aastal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirikuõpetaja kartis kuradit kantslijalas 

Sisuturundus

Tamrex | Sisuturundus

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Metsa Mari elas Alutaguse põlislaanes (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas 150 aastat tagasi logardeid tööle sunniti (7)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas draamateater salapäraselt põlema läks

MARILYN JURMANI BLOGI | Sudisin vatitikuga kõrva ja see läks lukku (17)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tõrva noored kambakesi tänaval näugusid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tudengite rahutu meele pärast keelati teater (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas linnakaardilt kadus Ülem-Sõja tänav (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna Uuel turul tapeti kümneid inimesi (5)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sai selgeks: rahvas ei viitsi end pesta (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirikuõpetaja kartis kuradit kantslijalas (2)

MARILYN JURMANI BLOGI | Seksuaalne vägivald ei ole kunagi ohvri süü (19)

HELENI BEEBIBLOGI | Carmen ripub aina mu seelikusabas, isegi WCs ei saa käia ilma temata!

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisapreili rändava rätsepa võrgutas (5)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigikogu arutas Toompea katedraali lammutamist (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sinimustvalge saapaviksi karpe ehtis

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti neiu verest sai reliikvia (2)

SISUTURUNDUS

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tehumardil lahvatasid öised tapatalgud (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõisniku uitmõttest sai Nõmme linn

MARILYN JURMANI BLOGI | Sain kümneid kirju tüdrukutelt, keda oli ära kasutatud ja vägistatud (31)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas külaprohvet kirikus torupilli mängis (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõja kangelanna smugeldajaks hakkas (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas põllumajandusmuuseumi süütaja tabamata jäi

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Mõisaküla kohtus käis, et Abjaks saada

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vanasti neiud ennast abiellu pakkusid

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED