1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kalale! annab koostöös maaletoojaga ühele inimesele ära vinge komplekti, mis sisaldab maailma ainsat heidetavat sonarit Chirp (sisseehitatud GPS-süsteemiga) ja kolme talvepüügi põhivahendit: termost, salli ja ööpüügi katet (väärtusega 60 eurot).

Kalale! Võida eksklusiivne Deeper Chirp+ talvepakett!

Kätte jõudnud jõulukuu ja lähenevad pühad annavad märku sellest, et on aeg argitoimetused jätta tagaplaanile ning veeta rohkem ühiseid hetki koos pere ja lähedastega – Hotelliveebi eripakkumised annavad selleks suurepärase võimaluse! Üks mõnus puhkus on ka suurepärane idee jõuluvana kingikotti, sest puhkust vajavad ja soovivad kõik!

Hotelliveebi eripakkumised puhkuseks ja jõuluvana kingikotti!

Imehea idee on kinkida münt, mis sobib nii kirglikele kogujatele kui ka heale sõbrale, oma kallimake või ka lapse sünni puhul. Kuna münt erineb suure tõenäosusega traditsioonilistest kingitustest, jääb kinkija pikaks ajaks meelde. Münt omab väärtust isegi paljude aastate pärast – nii materiaalses kui ka emotsionaalses võtmes. Münt on isikupärane ja väärt kingiidee!

Münt on eriline kingitus, millega annad kaasa hingesoojust

Jõulude kõige suurem stressiallikas on vaieldamatult kingituste otsimine, kuid miks stressitada, kui kõik ostud saab sooritada ühest kohast ilma kodust lahkumata!

Otsid jõulukinki? Vaata, mida pakub HTTrade e-pood!

Kell oli veerand kümne paiku õhtul 14. detsembril 1928, kui Kärevere parvevaht kuulis Emajõel väljast meeletut raginat. Mees tormas õue. Raske oli pimeduses midagi näha. Alles siis, kui silmad sellega harjusid, nägi parvevaht, et endisest pikast sillast oli suur osa kadunud, kuna üks osa oli ainult otsapidi veest väljas, kirjeldab Postimees.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sild õhtupimeduses raginal kokku langes

„Raekoja plats pidi saama purskkaevu,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev XIX sajandi lõpu mõttest, mis päädis võitlusega saksameelse linnavalitsuse ja August Weizenbergi vahel. „Weizenberg valmistas kavandi, mille järgi oleks purskkaev saanud eestipärane, peakujuks olnuks eesti mütoloogiast võetud Linda kuju. Kõrvalkujudena oleks olnud luiki jm. Vene võimu esindajal, kuberneril, ei olnud alul midagi kavatsuse teostamise vastu,“ väidab ajaleht ja trükib ära ka foto tollasest kavandist.&nbsp;„Balti aadlikud tegid aga kubernerile selgeks, et eesti mütoloogiast võetud Linda kuju püstitamine kubermangulinna tähtsamale platsile on sobimatu. Arenemata väikerahva muinasloole ei ole sobiv anda nii suurt tähtsust.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna raekoja esine jäi purskkaevuta

Jõulude aeg on kevade järel ilmselt kõige levinum aeg armumiseks. Kui väljas on pakane, siis on ju tore, kui keegi keha soojas hoiab. Kuid mu vallalised sõbrantsid, kelle jaoks need pole ka mitte esimesed jõulud, kui nii väljenduda, on võrreldes eelmiste aastatega valivamaks muutunud.

Dilaila kolumn | Lahkuminek rinnakarvade pärast 

Nõukogude Liit ründas Soomet 30. novembril 80 aastat tagasi, sundides välismaalasi põgenema. 5. detsembril tuli Tallinna Saksa aurik Donau 646 põgenikuga.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Talvesõja eest põgenejad Tallinna jõudsid

Tallinna linnaarhiivi esimene eestlasest juhataja Rudolf Kenkmaa käis tudengipõlves akadeemilise ajaloo seltsi stipendiaadina 1923. aastal Saaremaal Püha ja Valjala kihelkonnas kiriku- ja kooliarhiive uurimas ning pärimusi kirja panemas.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas talumees pidi peksu eest veel rahagi maksma

„Tuglast vaevas kogu öö luupainaja. Ta pidanud kirjutama kolmeköitelise teose „Ronimise õpetus kuusse, puusse ja muusse. Teoreetiline ja praktiline kursus“. Esimene köide pidada ilmuma kirjanduse dekaadiks, teised muudeks tähtpäevadeks. Ärgates ahastas ta: aga mis siis, kui pannaksegi kirjutama?!“, kirjutas Elo Tuglas oma päevikusse 1956. aasta oktoobris.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas luupainaja nõudis õpetust Kuule ronimiseks

Kell 7.15 hommikul 1939. aastal helises telefon läbilõikavalt Soome peastaabi operatiivosakonna tühjades ruumides Korkeavuorenkatul. Telefonogrammi võtab piirilt vastu ainsana kohal olev korrapidaja, 24aastane reservlipnik Torsti Juhavaara: „Nõukogude Liidu armeeüksused tulid üle riigipiiri täna hommikul kell 7. Meie piilkonnad tõmbusid tagasi. Vaenlasega algasid ägedad lahingud.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis reageeriti Talvesõja algusele

No tore tore, ilmselt ikkagi oli mingi viirus Rumil, kuna nüüd olen mina nädal aega olnud voodis siruli. Kuidagi ikka vean ennast vahepeal välja, et teha hommikul veidi joogat ja mõned tööasjad ära korraldada.

MARILYN JURMANI BLOGI | See oli parim otsus mu elus

Üle Läänemaa kuulsal palvevennal ja lugupeetud seltskonnategelasel J. T.-l oli üks paha viga: ta oli suur naistekütt. Noolis enamasti abielunaisi. Usuvennad noomisid teda palvetunnis, aga J. T. ei võtnud õppust ja lõpetas kurvalt.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas jutlustaja naisi võrgutas ja maha löödi

„Saksa laev viib meie sakslased ulgumerele valima,“ kirjutab Postimees pühapäeval, 12. novembril 1933. aastal. 

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestisakslased merel Hitleri-natse valisid

Kindlasti olete spioonisarjadele kaasa elades mõtelnud, et saaksite selle tööga suurepäraselt hakkama. Mina olen küll! No ja ega me ju päris James Bondiks kipu. Näiteks kapost ju piisaks! Mis on spioonile vajalikud oskused?

Dilaila kolumn / Spioon Dilaila 

1918. aasta 28. novembri hommikul&nbsp;poole kuue ajal ärkas Narva kahurimürinast. Puhkesid esimesed tulekahjud, sest venelaste patarei oli suunanud oma tule linnale, mitte kaevikutele Jaanilinna ees.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõda algas heitlustega Narvas

Tundub, et jõulude vihkamine on aina levinum ja aktsepteeritavam. Kui keegi ütleb, et peab piparkooke armastama ja kogu detsembri küünlavalgel kõigi sugulastega rõõmsalt aega veetma, siis tõstab üha kasvav hulk meist üles keskmise näpu. 

Dilaila kolumn | Jõuluajal pole miski püha

XIX sajandi 70. aastatel elanud Valjalas Aleksander Toom, keda kohalikud esiti prohvet Sandriks kutsunud, kirjutab portaal folklore.ee. Ta olnud Ansekülas köstriks, kuid saanud priiks, kui tahtnud õpetajat oma jutlustega üle lüüa.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Habakuk II sai Saaremaa prohvetiks

See oli 1962. aasta hilissügisel, kui Tartus Vanemuise tänava zooloogiaauditooriumis kogunesid loodusuurijate seltsi aktivistid valima rahvuslikku lindu, nagu teda tol ajal nimetati.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas suitsupääsukesest sai meie rahvuslind

Tartu kriminaalpolitseile teatas üks „heasoovija“ 1929. aastal, et keegi Alma Saar olla tegelikult mees, aga käivat saunas ja mujal naiste taga nuhkimas.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mees elas viis aastat naisena

4. novembril oli mu lapsukese Carmeni esimene päev lasteaias! Ma ootasin kangesti, et ta juba lasteaeda läheks, mitmel põhjusel. Esiteks, mulle tundus, et Carmen ei saa minult enam piisavalt stiimuleid. Tal on vaja suuremat seltskonda ning sõpru. Ta on väga sotsiaalne!

HELENI BEEBIBLOGI | Carmeni esimesed päevad lasteaias lõppesid mu jaoks suure nutuga

„Kole aeg. Nendel päevadel on palju mõisaid Tallinna ümbruses ära hävitatud, mitmed tuleroaks langenud ja mõisate pidajad on kinni seutud ja vangina ära viidud. Salgad, mis mõisate kallale tungisivad, on päratu arvurikkad. Mõnes kohas ulatada pealetungijate inimeste arv 500 meheni,“ kirjutab Päevaleht.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis leegitsesid kümned mõisad

Ambla kirikus jutlustas 1936. aasta sügisel taas kord juba pensionile jäänud õpetaja Willberg, käsitledes jutluses muu hulgas patukahetsust – toonitades, et ka vanad inimesed peavad sündima patukahetsuse kaudu hingeliselt uuesti. See väide viis kokkupõrkeni vanema naisega, kes elas kiriku lähedal vanadekodus vallavaesena.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vallavaene sunniti avalikult pattu kahetsema 

Kui Kärt ühel sombusel päeval toimetusele kirja saatis ja meelde tuletas, et nüüd on õige aeg tuleva aasta kalendermärkmik tellida, siis mõtlesin, et vanasti sisaldasid kõige menukamad kalendrid lühijutte, naljalugusid, tulevikuennustusi ja retsepte, tänapäeval on aga nii, et kõige rohkem levib tähtraamatuke, mille pead ise täis kirjutama. Iga oma tegemine päev päeva, tund tunni kaupa.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlased kalendri hävitamisest päästsid

„Väike on Vilsandi saar: paar kilomeetrit lai ja kuus kilomeetrit pikk. Ainult 169 hinge elab seal. Vilsandil on oma hümn ja oma vägev mütoloogiline kangelane Jaak,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 9. detsembril 90 aastat tagasi.&nbsp;

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kangelane Jaak Vilsandi vanakurjast vabastas

Kas sa mäletad kõike, mis sinuga on lapsena juhtunud. Või on sul lapsepõlvest hetki, mida sa ei mäleta? Võib-olla lausa pikki perioode? Või oled sa tihti kasutanud lauset, et "ma ei mäleta eriti enda lapsepõlve".

MARILYN JURMANI BLOGI | Miks ohvreid ei usuta, kui nad oma läbielamistest räägivad

„Keeleuuendus on küll ainus rahvuskultuuriline liikumine Eestis, mis ei saa valitsuselt toetust,“ kurtis Johannes Aavik 1932. aastal oma „Keelelises käsiraamatus“.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Aavik uute sõnade eest raha pakkus

„Afganistani suursaadik Moskvas Mohammed Aziz khan, kuningas Nadir khani noorem vend, külastas täna kell 11.15 välisminister (Jaan) Lattikut ja tema abi (August) Schmidti. Kell 12.30 korraldas välisminister külalise auks eine,“ teatasid Eesti ajalehed kellaajalise täpsusega laupäeval, 6. detsembril 1930. „Külaskäigu eesmärgiks on sõpruslepingu allkirjastamine Eesti ja Afganistani vahel. Allakirjutamist on oodata homme kell 1.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Afganistan sõpruslepingu sõlmisid

Sisuturundus

Jõulud | Sisuturundus

Mitmesugust

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sild õhtupimeduses raginal kokku langes

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna raekoja esine jäi purskkaevuta (1)

Dilaila kolumn | Jõuluajal pole miski püha (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis leegitsesid kümned mõisad (8)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vallavaene sunniti avalikult pattu kahetsema (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlased kalendri hävitamisest päästsid (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kangelane Jaak Vilsandi vanakurjast vabastas

MARILYN JURMANI BLOGI | Miks ohvreid ei usuta, kui nad oma läbielamistest räägivad (10)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Aavik uute sõnade eest raha pakkus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Afganistan sõpruslepingu sõlmisid (3)

Dilaila kolumn | Lahkuminek rinnakarvade pärast (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Talvesõja eest põgenejad Tallinna jõudsid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas talumees pidi peksu eest veel rahagi maksma

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas luupainaja nõudis õpetust Kuule ronimiseks

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis reageeriti Talvesõja algusele (16)

MARILYN JURMANI BLOGI | See oli parim otsus mu elus (9)

SISUTURUNDUS

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas jutlustaja naisi võrgutas ja maha löödi (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestisakslased merel Hitleri-natse valisid (4)

Dilaila kolumn / Spioon Dilaila

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõda algas heitlustega Narvas

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Habakuk II sai Saaremaa prohvetiks

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas suitsupääsukesest sai meie rahvuslind (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mees elas viis aastat naisena (2)

HELENI BEEBIBLOGI | Carmeni esimesed päevad lasteaias lõppesid mu jaoks suure nutuga

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED