1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

<a href="http://www.lustandlove.eu/et" target="_blank">Lust and Love</a> tooted on loodud seksuaalsuse avastamiseks naistele ja meestele, kes soovivad võtta elult maksimumi. Seks on tervislik ja seetõttu soovime pakkuda parima kvaliteediga tooteid.&nbsp;

Lust and Love – seksikad kingitused, mis toovad voodiellu korralikult särtsu!

Veebruar on armastuse kuu, mille raames ei tehta ainult kallimale või sõpradele üllatusi, vaid kuulatakse õige meeleolu loomiseks ka rohkem romantilist muusikat. Milline maailmatuntud armastuslaul on inimeste arvates kõige ilusam ja kelle esitatud muusikat eelistatakse kuulata kohtingul? Meloodilistel vastustel lasevad kõlada Huawei punased FreeBuds 3 kõrvaklapid.

Just see on kõige populaarsem maailmakuulus armastuslaul – ja see ei pärine filmist „Titanic“!

Kas visates jäätmeid kergekäeliselt prügisse mõtleme, kui palju neid on võimalik taaskasutada? Kaks Tallinna koolitüdrukut tegid kõnealusel teemal loovtöö ja selle põhjal on meil mille üle järelemõelda.

Kui palju me tegelikult mõtleme taaskasutusele?

Sõbrakuul soetatakse sekslelusid üle kogu maailma rohkem kui muul ajal. Erootikapood <a href="https://mustpanter.ee/pood/" target="_blank">Must Panter</a>&nbsp;jagab tõhusaid ja vallatuid kingisoovitusi, et ka temake jõuaks orgasmini.

Kuidas naine lõpuni viia – orgasmigarantii seksleludega!

Täna 1987. aastal läks ETV saates keskkonnasaates „Panda“ eetrisse Juhan Aare intervjuu üleliidulise väetisekoondise ülema Juri Jampoliga. 

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas fosforiidisõda sai oma avapaugu

Kui 1918. aasta veebruaris jõudsid Tallinna kuuldused Saksa vägede lähemisest ja enamlased oma kodinaid kiiruga kokku korjasid, jõudis madrusteni Vene sõjalaevadel Kroonlinnast komissar Nikolai Krõlenko käsk: linn tuleb õhku lasta.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas madrused tahtsid Tallinna õhku lasta

„Sõbrad hoiatasid, olid kuulnud ähvardusi meie aadressil. Ootasime. Kuhu peaks põgenema inimene ilma rahata, nelja väikese lapse ja vana, meist rippuva tädiga? Siis vangistatigi 5. aprillil 1918 (sakslaste poolt) 50 eestlast, nagu meile selgitati pantvangina. Ei saanud midagi korraldada, ei lubatud lapsi kellegi hoolde usaldada... Pikk ja igav vangipõlv kuni okupatsiooniaja lõpuni. Alguses Riias, pärast Pääskülas, kus kuulsime lõpuks, kuidas laagrist mööda kihutasid rongid ja hüüti „Elagu Eesti!“. Viletsa, pilpaks nälginud vangina pääsesin ootamatult vabadusse,“ kirjutab poliitik ja seltskonnategelane Minni Kurs-Olesk ajakirjas Tänapäev.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti naisi Pääskülas pantvangis kurnati 

Vanema põlve tartlane kirjutas üleeile Õhtulehele: „Olen sündinud 1953. aastal ja käisin Tartu 5. keskkoolis (Tamme gümnaasium). Meie klassis oli 38 õpilast, kes kõik keeldusid pioneeriks astumast. Jäeti peale tunde ja ähvardati käitumishinnet alandada. Vanemad kutsuti kooli, isa andis rihma – ikkagi ei läinud. Ühel hea õppeedukusega tüdrukul oli isa veel kõrge parteilane, sõjaveteran – ka tema andis oma lapsele kodus vitsu.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lapsi vitsaga pioneeriks sunniti

Ühel hetkel kadusid lennukil tuled ja siis polnud ka teda ennast näha, räägib 10. veebruari õhtul 2003. aastal Tallinna lennuväljal valves olnud päästekomando ülem, mida ta nägi Helsingisse teel olnud postilennuki startimist jälgides. Teine pealtnägija kinnitab, et märkas lennuki paremas mootoris tulekera ja kuulis pauku.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas postilennuk mootori seiskudes alla sadas

„Miilitsate poolt võeti kinni Priidik, kellel 12 viienaelalist leiba kaasas oli ja need altkäe ära müüa tahtis,“ kirjutasid ajalehed veebruari alguses 1919. aastal. Leib võeti ära. Mees sai kopsaka trahvi. Sääraseid uudiseid oli veel: „Läbiotsimisel leiti Johanilt Lasnamäe uulitsas 25 puuda rukkijahu ja kaks väikest kotti tangudega. Kaup konfiskeeriti. Johan võeti vahi alla.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti vaevles suures toidupuuduses 

Veebruaris lõppes mul akadeemiline puhkus ja jätkan täiskoormusega ülikoolis. Rumil ei ole ikka veel lasteaia kohta, seega saab see kevad olema üsna suur eneseületus. Nagu mu sõpradel meeldib mulle öelda, siis et elu liiga igavaks ei läheks (jutumärkides), siis avan kevade poole ka veel ühe stuudio.

MARILYN JURMANI BLOGI | Põhjused, et elu igavaks ei läheks

Tuhanded inimesed armastavad tänapäeval ristsõnu lahendada ja et seda ajaviidet väheks ei jääks, ilmutab Õhtulehe kirjastus neid mitmes väljaandes. Hea mugav lehekioskist kaasa haarata.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis hakati avaldama ristsõnu

Huvi oli 1993. aastal selleks suur, et mitte öelda tohutu. Wikipedia kirjutab 7. veebruari kohta: „Esmakordselt Eurovisioni lauluvõistlusele püüdlenud Eesti eurolaulule laekus ligi 50 tööd.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti püüdis Eurovisionile pääseda

Kui lapsed on väikesed, räägivad vanemad nende ees kõigest, sest ilmselgelt ei suuda beebi midagi meelde jätta ja pärast korrata. Isegi seda, et emmel käib salaja koristaja, kui issi tööl on.

Dilaila kolumn | „Kas see on see frigiidne tädi?“ 

„Kajakate saar“ oleks esimene tõsisem film, mis Eestis valmistatud, lubab Esmaspäev 1929. aasta veebruari alul, kui tutvustab poolt tosinat linateost, mille võtted olid kohe algamas või alanud. See olnuks ka väga kallis film. Võteteks määrati üle kahe miljoni sendi.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esimene tõsisem film tegemata jäi

Oli 5. veebruar 1926. Moskva–Berliini kiirrong kihutas läbi Läti lumise maastiku Ikškile ja Salaspilsi vahel, kui kolm palgamõrtsukat kiskusid ühe kupee ukse lahti ja avasid tule.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taheti tappa Eesti päritolu Nõukogude kuller

Märkasin eelmisel nädalavahetusel kaubanduskeskuses sõbrantsi, keda kaua aega näinud polnud. Muidugi tõttasin teda kallistama, kuid millegipärast tõi minu nägemine ta näole hirmunud ilme ja ta kiirendas kohe sammu. Kõrval oli tal üks vanem päevitunud mees, kellel ilmselgelt natuke pappi oli.

Dilaila kolumn | Valede võrgus

Laupäeval sain suure rõõmu osaliseks, läbides transformatsioonilise hingamise seanssi It’s Yoga Brightoni omaniku Lena Younesi juhendamisel. Minu jaoks oli see juba viies seanss ja õige on, et iga kord on see täiesti erinev.

MARILYN JURMANI BLOGI | Ma ei ole valmis tegelema kaitsekihi alla peidetud valusate tunnetega

Igal maanurgal on oma kangelasi. Viljandimaal Tarvastu kihelkonna piiril oli XIX sajandil tuntud legendaarne kütt Rasva Jaak (Jaak Meister), kes käis ringi, müristaja ehk eestlaetav üheraudne püss nööriga seljas ja lahtivõetav kaheraudne põues või põõsa alla peidetud – mõisnik ei sallinud, et tema talupoegadel oleksid sellised relvad ja metsaülem oma vahtidega passis peale.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kuulus kütt vanasti tetri lasi

3. veebruaril 1925. kirjutas siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) alla sundmäärusele riikliku korra kindlustamiseks ning kuritegevuse ärahoidmiseks maal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas detsembrimässu järel kuritegevusega võideldi 

Oli küünlapäev, 1. veebruar 1536, kui uus ordumeister Herman von Brüggeney Tallinna tuli, et võtta truudusevanne raelt, kodanikkudelt ning Harju ja Viru rüütelkonnalt. Linna sõites oli tal vana kombe järgi taga 30 mõrvarit köie otsas, kes said seeläbi linnaväravast läbi astudes armu.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ordumeister Tallinnas löömingu põhjustas

„Veriora vallas Pääsna küla juures maandus Nõukogude Vene lennuk, millega kaks lendurohvitseri, 24aastane vanemleitnant Vladimir Umisevski ja 22aastane nooremleitnant Viktor Gurjev põgenesid üle Pihkva järve Eestisse. Lendurid on pärit Luugast ja seletavad, et põgenesid arreteerimise kartusel, kuna nende vanemad on saadetud Siberisse ja neid endid ootab vangistamine poliitilistel põhjustel. Lennuk antakse Venemaale välja, lendurid jäetakse arvatavasti poliitiliste põgenikena Eestisse,“ avaldasid ajalehed lühisõnumi veebruari keskel 1938. aastal. Lennuk oli üle piiri lennanud 15. veebruaril kell 5.40.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Nõukogude leitnandid Eestisse põgenesid

„Ülemistel hakkas palavlik jäävõtt, kümned ja kümned hobused palgati voori ja koorem koorma järel libises sadamasse, kus juba saksa kaubalaev ootamas oli. Mitu nädalat kestis jäävedu ja mitu laevatäit külmunud vett rändas Saksamaale. Sakslased maksid head hinda, 20-25 kopikat jääpanga eest,“ kirjutab Esmaspäev, kuidas Tallinnast eelmise sajandi vahetusel esimest ja tõenäoliselt ka viimast korda jääd eksporditi.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnast jääd Saksamaale veeti

18. veebruar oli 2014. aastal optimistlik päev. Toonane välisminister Urmas Paet kirjutas koos Vene välisministri Sergei Lavroviga alla järjekordsele, seni viimasele piirilepingu variandile. Selles ei olnud enam preambulit viitega Tartu rahulepingule, mis saatis prügikasti eelmise allkirjastatud leppe 2005. aastal (pildil), mis oli samuti alla kirjutatud 18. kuupäeval – küll aga mais.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas allakirjutatud piirileping unustusse vajub 

Uudisleht tuletab oma 17. veebruari numbris 1929 meelde kõmulisemaid kuritöid, mille kordasaatjad jäidki tabamata. Eriti sensatsiooniline oli seltskonnas palju juttu äratanud vargus 1923. aastal.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõjakooli rahakapi vargad tabamata jäid

„Tartu politseile on hästi tuntud 38aastane Adam, kelle elukutseks on peigmehe amet. Mees otsib rikkaid meheleminekuihalisi neidusid. Alul klapib kõik väga hästi. Tehakse ettevalmistusi pulmadeks, peigmees muretseb sõrmusedki ja nii edasi. Siis annab peigmees mõista, et tal on õiendada üks pisike veksel, aga selleks puudub raha. Või on tal tarvis notarile maksta mõnikümmend krooni, et temalt kätte saada mitusada tuhat. Palub selleks viisakalt raha oma pruudilt. Kui peigmees on paarsada krooni kätte saand, siis otsib ettekäändeid pruudist loobumiseks. Tavaliselt on ettekäändeks pruudi süüdistamine truudusetuses, mispeale peigmees laseb jalga. Tavaliselt nimetab Adam end kaubareisijaks või maalriks. Mitmest protsessist on ta puhtalt välja tulnud. Paturegistris on siiski viis-kuus karistust vägistamiste, petmiste jms eest,“ tutvustab Sakala „elukutselist peigmeest“.

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas noobel aferist naisi rahast tühjendas

Esimesena kirjutas sellest Tallinna Teataja 1910. aastal: „Vargad on viimasel ajal moodiks võtnud kuld- ja hõbeasju varastada. Need peidavad nad Härjapea jõkke, sest terves linnas ei ole julgemat kohta. Harva leidub nii tugeva südamega politseinikku, kes Härjapea jõe põhja tuhnima ihkab minna, kuigi see lausa kulda täis oleks. Jõgi lehkab nii koledaste.“

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vargad ehteid Härjapea jõkke peitsid

Öeldakse, et armastus käib kõhu kaudu. Meie hulgas aga liigub neid, kes valentinipäeva nädalavahetusel kindlasti peaksid hoiduma kallimale kõhutäie valmistamise eest, kui nad just järgmiseks aastaks juba uut kallimat välja pole vaadanud.

Dilaila kolumn | Kes täna kokkab?

Sisuturundus

Blogid: Marilyn Jurman, Baari-Madis, Anu Saagim ja teised säravad tähed jagavad oma mõtteid ja arvamusi

Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas fosforiidisõda sai oma avapaugu

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas madrused tahtsid Tallinna õhku lasta (2)

Dilaila kolumn | Valede võrgus

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Nõukogude leitnandid Eestisse põgenesid (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnast jääd Saksamaale veeti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas allakirjutatud piirileping unustusse vajub (9)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõjakooli rahakapi vargad tabamata jäid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas noobel aferist naisi rahast tühjendas

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas vargad ehteid Härjapea jõkke peitsid (1)

Dilaila kolumn | Kes täna kokkab?

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti naisi Pääskülas pantvangis kurnati (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas lapsi vitsaga pioneeriks sunniti (73)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas postilennuk mootori seiskudes alla sadas

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti vaevles suures toidupuuduses (13)

MARILYN JURMANI BLOGI | Põhjused, et elu igavaks ei läheks (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis hakati avaldama ristsõnu

SISUTURUNDUS

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti püüdis Eurovisionile pääseda (1)

Dilaila kolumn | „Kas see on see frigiidne tädi?“ (2)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esimene tõsisem film tegemata jäi

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taheti tappa Eesti päritolu Nõukogude kuller (2)

MARILYN JURMANI BLOGI | Ma ei ole valmis tegelema kaitsekihi alla peidetud valusate tunnetega (3)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kuulus kütt vanasti tetri lasi (1)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas detsembrimässu järel kuritegevusega võideldi (4)

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ordumeister Tallinnas löömingu põhjustas

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED