VÄLISLUURE HOIATAB | Hiina luure sihib poliitikuid, riigiametnikke, ärimehi ja teadlasi (9)
Õhtuleht avaldab Hiinat puudutava osa raportist.
"Hiina juhtpoliitikud tarvitavad üha vähem eelmise presidendi Hu Jintao kasutatud väljendit „rahumeelne areng“ (heping fazhan) ning üha sagedamini kostab maailmas sõnum Hiinast kui jõust, kes on tulnud, selleks et jääda ning teised peavad selle „uue maailmaga“ lihtsalt kohanema.
Kohaneda soovivate riikide jaoks on Hiinas isegi termin – ühise saatusega riikide kogukond (mingyun gongtongti), mida Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on hakanud järjest aktiivsemalt üles ehitama. President Xi Jinping on seda terminit nimetanud kõikides oma tähtsamates kõnedes. ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgule (2019) saadetud Hiina seisukohti tutvustavas dokumendis oli nn ühise saatusega riikide kogukonna loomise tähtsus esimesel kohal.
Tegemist on praegusele maailmakorrale vastanduva paralleelmaailmaga, kus juhiroll on Hiinal. Üle maailma tehakse Pekingist orkestreeritud lobitööd, et sondeerida pinda ning teha kindlaks, millised riigid on Hiina agendale kõige vastuvõtlikumad. Hiina mõistab üha kindlamalt, et USA-s on n-ö uksed suletud, kuid Euroopas on pinnas Hiina retoorikale palju vastuvõtlikum. Pärast NATO tippkohtumist Londonis ütles Hiina Välisministeeriumi pressiesindaja, et Hiina on märganud NATO sees palju hääli, mis ütlevad, et ei taha vaadata Hiinat kui ohtu.
Hiina heaks töötavad lobistid sõidavad Euroopas aktiivselt ringi ning jutlustavad Hiina ja Euroopa ühistest vaadetest, sel moel sihiteadlikult Lääne ühtsust õõnestades. Eriti oluliseks peetakse inimeste omavahelisi isiklikke suhteid, mille abil tahetakse oma agendaga jõuda otsustajateni. Tähtis on aga mõista, et HKP silmis on teiste riikide otsustajad vaid kasulikud etturid, kes aitavad HKP strateegiaid ellu viia. Hiina kasutab sama strateegiat riigisiseselt ning alates Xi Jinpingi võimuletulekust 2012. aastal on Hiinas võimult kõrvaldatud üle 100 000 sellise kunagi parteile kasulikuks osutunud etturi.
„Ühise saatusega riikide kogukonna“ strateegiat on Hiina hakanud viimastel aastatel aktiivsemalt tooma sisse ÜRO-s, kus ta tahab olla eeskätt arenguriikide hääle esindaja. Vajadusest laiendada arenguriikide hääleõigust ja reformida globaalset valitsemist rääkis HKP välisasjade osakonna juht Yang Jiechi ka oma kõnes 2019. aasta Müncheni julgeolekukonverentsil . Hiina üritab võimaluste tekkides oma eesmärke ja narratiivi üha tugevamalt ÜRO-s kinnistada. Hiina pakub järjest rohkem koolitusi ja väljaõpet ning on hakanud vahendama rahvusvahelisi konflikte, soovides endale luua vastutustundliku suurriigi kuvandit. Tegelik eesmärk on kehtestada oma maailmavaade ja standardid ning ehitada üles Pekingist juhitud, Hiinale meelepärane rahvusvaheline keskkond. Näiteks üritab Hiina ümber sõnastada Lääne arusaama inimõigustest, mida Hiina piirab vaid õigusega majanduslikule heaolule ja turvalisele elukeskkonnale. Sõna-, usu- ja valikuvabadus ei ole üldse tähtsad, kui need ei teeni kogukonna huve. Taoline sõnum on meelepärane mitmele režiimile maailmas, kuid vaid vähestele inimestele . Hiina maailmakord ongi patroneeriv, ülalt alla vaatav.
HIINA VÄLISESINDUSTE AKTIIVSEM TEGUTSEMINE
Hiina on viimasel ajal hakanud oma visiooni selgemalt eksportima, rakendades selle vankri ette oma välisesindused. Paljud lääneriigid on alates 2018 . aasta kevadest täheldanud Hiina esinduste enneolematult aktiivset tegevust ning 2019 . aasta kinnitas seda suundumust. Hiina suursaadikud, ajutised asjurid ja peakonsulid võtavad asukohariigi meedias tundlikel teemadel sõna varasemast sagedamini ning annavad avalikus ruumis isegi soovitusi, millised peaksid olema nende riikide suhted Hiinaga. Sageli kasutatakse väga värvikat sõnastust ning kui arvamusartiklina oma seisukohti meediaväljaandes publitseerida ei saa, siis ostetakse leheruumi sisuturunduse all . 2019 . aasta augustis nõudis Hiina saatkond Rootsi Televisioonilt, et see lõpetaks Hiina-vastase propaganda levitamise. Hiina surve Rootsi meediale on olnud sedavõrd suur, et Rootsi Välispoliitika Instituut avaldas 2019. aasta juunis raporti pealkirjaga „Hiina propagandakampaania Rootsis 2018–2019“. Selles öeldakse, et Hiina on 2018. aasta algusest saadik avaldanud agressiivselt survet ajakirjanikele, teadlastele ja inimõigusaktivistidele ning mõnikord kasutanud ähvardavat ja isiklikke rünnakuid sisaldavat sõnastust. Ilmekas näide Hiina aktiivsest tegevusest on ka vahejuhtum Leedus Vilniuse Katedraali väljakul korraldatud meeleavaldusel Hongkongi toetuseks. Kohalikud hiinlased läksid seda protesti segama ning tekkis rüselus. Hiljem selgus, et nende seas, kes meeleavaldust segasid, oli ka Hiina saatkonna töötajaid. See on uus nähtus Hiina välispoliitikas.
Eestist vaadates tundusid harukordse ja ainulaadsena 2019 . aasta suvel Eesti meedias ilmunud propagandaartiklid Hiina suursaatkonnalt ja Eesti meedia erapooletusele kutsumine, kuid globaalset pilti analüüsides on näha, et see oli Hiina teadlik ja koordineeritud tegevus. Oluline on mõista, et Hiina ei ole Eestit eraldi välja valinud, vaid rakendab laiapõhjalist ja läbimõeldud taktikat, mille eesmärk on muuta riikide meelsust ja suhtumist Hiinasse. Kõige aktiivsemalt võtavad sõna Hiina välisesindused nendes riikides, kus arusaam Hiinast erineb kõige rohkem sellest pildist, mis Hiinal on endast. Näiteks Hiina suursaadik Rootsis Gui Congyou ütles 2019. aasta novembris, et Rootsisse tulles soovis ta sealsete ajakirjanike ja meediaga sõbraks saada, kuid kohtas mõne meediainimese pidevat kriitikat Hiina pihta, hukkamõistu, pahatahtlikku ründamist ja mustamist.
HIINA INVESTEERINGUTE EESMÄRGID
Hiina on viimastel aastatel paistnud silma aktiivse investeerimisega välismaale . „Ühe vööndi, ühe tee“ raames on maailmas kokku ostetud ja üles ehitatud mitu suurt taristuprojekti. „Ühe vööndi, ühe tee“ initsiatiiv, tuntud ka kui uus Siiditee, näeb ette Hiina võimu tugevdamist kaubandustaristute loomisega Aasias ja Aafrikas, aga ka Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. See on osa Hiina riigi strateegiast saada globaalseks suurvõimuks, mis kontrollib strateegilisi kaubanduskanaleid ja logistilisi sõlmpunkte.
2015 . aastal rentis Austraalia Põhjaterritooriumi valitsus Darwini sadama 99 aastaks ühele Hiina ettevõttele ning praegu arutatakse selle sammu tagasipööramise üle. Sri Lanka Hambantota sadama opereerimisõigus on võlgade katteks antud 99 aastaks Hiina ettevõttele China Merchants Group ning 2019. aastal taotles sama ettevõte 99 aastaks opereerimisõigust Tansaanias Bagamoyo sadamas. Kambodžas renditi sõjaväe taustaga Hiina ettevõttele 99 aastaks mereäärse Dara Sakori arendusprojekti alune maa lennujaama ja sadama ehitamiseks. 2018. aastal tulid Vietnamis inimesed tänavale loosungiga „Hiinale mitte üht päevagi“, kuna selgus, et hiinlased võivad Vietnami valitsuse loodavas erimajandustsoonis rentida maad 99 aastaks. Need on näited Hiina pika perspektiiviga strateegilisest mõtlemisest . Hiina raha on osutunud atraktiivseks ka mitmes Balkani riigis, näiteks Serbia suurim eksportöör on Hiinale kuuluv Hesteel Groupi terasetehas.
Hiina investeeringute eesmärk peale kaubanduskanalite kontrollimise on saada riigile mõjutushoob, millega teiste riikide poliitikat endale sobivas suunas juhtida. Välisinvesteeringute kaudu tekitatakse sõltuvussuhe. Ei saa välistada, et suhete halvenemisel võtab Hiina tihedad kaubandussidemed kasutusele relvana ning näiteks hoiab mõne riigi toiduaineid täiendava kontrollimisvajaduse ettekäändel oma tollis kinni, kuni need riknevad. Seda on juba juhtunud näiteks Austraalia, Kanada, Norra, USA ja Filipiinide kaupadega. Selliste meetoditega tuletab Hiina teistele riikidele meelde, kui suurt kasu saab 1,4 miljardi tarbijaga suhtlemisest, ning et selle kasu kestmiseks tuleb hoiduda konfliktist Hiinaga.
2020. aastal võib näha Lääne ja Hiina vastasseisu süvenemist, sest kõik märgid viitavad üha keerulisematele suhetele ja Hiina soovimatusele kohaneda läänemaailmaga. Hiina püüab leida Euroopas endaga sarnaselt mõtlevaid otsustajaid ja Lääne ühtsuse nõrgestamine jääb lähitulevikus Hiina üheks peamiseks eesmärgiks.
Aeglustuv majanduskasv võib Hiinas tekitada rahulolematust, mis omakorda võib tekitada keskvalitsuses soovi juhtida tähelepanu välismaale ja otsida vaenlasi sealt. Üha rohkem inimesi Hiinas ei ole rahul Xi Jinpingi valitud suunaga ning aina enam kõlab üleskutseid majandust ka tegelikult reformida . Xi Jinping peab Hiina majanduse nurgakiviks riigiettevõtteid ja kuigi USA tahab, et Hiina vähendaks nende ettevõtete subsideerimist, ei ole ette näha, et Xi Jinping seda vajalikuks peab.
TALLINNA–HELSINGI TUNNELIPROJEKTI RAHASTAJA TAUST
Tallinna–Helsingi tunneli rahastajaks peetud Touchstone Capital Partners’i Suurbritannias registreeritud ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mille väärtuseks on 1 Briti nael, ähvardati 2019. aasta suvel Suurbritannia äriregistrist kustutada. See on sama Kenny (Fuzai) Songi ettevõte, mis lubas 2019. aastal Eesti–Soome tunnelisse investeerida 15 miljardit eurot. Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi 2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga. Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele. Pealegi ei lähe ka osal Kenny Songi äripartneritest kõige paremini. Näiteks kuulutati 2019. aasta sügisel maksejõuetuks suur Hiina ettevõte Shandong Xiwang Group, mille ühe võtmeisikuga on Kenny Song koos registreerinud Suurbritannias ettevõtte nimega Touch stone-Xiwang Investment Group Holding.
Hiinas lähtutakse nagu Venemaalgi nn luure territooriumilt põhimõttest, mille peamine eesmärk on kutsuda sihtmärk Hiinasse, et teda tundma õppida, mõjutada ning koostööle värvata.
» Selleks võivad Hiina eriteenistused kasutada mitmesuguseid vahendeid ja ettekäändeid, sh esimese kontakti võtmine ja tööpakkumised interneti vahendusel.
» Hiina eriteenistused saavad kodumaal tegutseda peaaegu riskivabalt.
» Ohvril ei ole Hiinas kui ebademokraatlikus riigis võimalik eriteenistuste eest kaitset leida.
Kui sihtmärgi värbamine ei õnnestu, siis üritavad Hiina eriteenistused vähemalt tungida tema arvutitesse ja sidevahenditesse, et paigutada sinna pahavara ning varastada informatsiooni.
Peamised sihtmärgid:
» poliitikud ja riigiametnikud, kelle valduses võib olla Eesti riigi, Euroopa Liidu ja NATO julgeoleku seisukohalt olulist poliitilist, majanduslikku või riigikaitsega seotud informatsiooni;
» ärimehed ja teadlased, kelle kaudu võib käesoleval hetkel või tulevikus saada juurdepääsu äriprojektidele või teadussaavutustele, mida saaksid oma äri- ja arendustegevuses ära kasutada Hiina ettevõtted, mis enamasti on riiki juhtiva Kommunistliku Partei otsese või kaudsema kontrolli all. Sellise profiiliga sihtmärkidega sideme loomiseks kasutatakse ka Hiinas ja kolmandates riikides toimuvaid äri- ja teaduskonverentse, ühisfirmade loomist Hiinas, Hiina ülikoolide juures asuvaid innovatsioonikeskusi ja teadlastele Hiinas teadustööks pakutavaid uurimistoetusi.
Hiinasse ametiasjus või ka turistina reisides soovitame hoiduda olukordadest, kus eriteenistustel oleks võimalik teid korrumpeerida ja pärast selle avalikustamisega ähvardades koostööle sundida. Ühtlasi soovitame mitte võtta reisile kaasa arvuteid või sidevahendeid, mis sisaldavad või mille kaudu võiksid Hiina eriteenistused hiljem saada juurdepääsu tundlikule poliitilisele, majanduslikule või teadusinformatsioonile. Alati peab arvestama ka võimalusega, et telefonisidet ja interneti kasutamist jälgivad Hiina eriteenistused."
Kommentaarid