PÄRAST RAKETIRÜNNAKUT: Iraani raketi tükid Põhja-Iraagis Irbili sõjaväebaasis.Foto: Vida Press
Maailm
8. jaanuar 2020, 19:00

KÄTTEMAKS: Iraan ründas kaht sõjaväebaasi Iraagis. Trump: ükski USA sõdur vigastada ei saanud (15)

Iraani kättemaksurünnak USA-le toimus viis päeva pärast kindral Qasem Soleimani tapmist Bagdadis ehk kolmapäeva öösel. Iraanlased tulistasid poole tunni jooksul rakettidega naaberriigis Iraagis asuvat kaht sõjaväebaasi, kus on USA ja tema liitlaste väeüksused. Iraani riigitelevisioon praalis pärast rünnakut, et tapeti 80 Ameerika terroristi. Tegelikult ei toonud rünnakud inimohvreid ning see annab lootust, et USA ja Iraan suudavad suuremat sõda vältida. Seda kinnitab ka USA presidendi Donald Trumpi esinemine. 

Iraan võttis ajatolla Ali Khamenei heakskiidul sihiks Iraagis asuvad Al-Asadi ja Irbili õhuväebaasid, kus baseeruvad USA ja tema liitlaste väed.

Rünnak toimus kell 01.30 kohaliku aja järgi ning baaside suunas tulistati üle 20 ballistilise raketi. Iraagi sõjavägi teatas, et kokku tulistati neid välja 22 – 17 olid suunatud Al-Asadi ja viis Irbili baasile. Osa rakettidest ei jõudnud sihtkohani või ei plahvatanud.

USA välisministeeriumi sõnul ei hukkunud rünnakus ükski ameeriklane. Väidetavalt hakkasid baasides enne raketitabamusi üürgama häiresignaalid ning inimesed jõudsid varjuda.

Rünnakust teatas kõigepealt Iraani riigitelevisioon ning selle eest võttis vastutuse Iraani revolutsiooniline kaardivägi, kelle sõnul oli rünnak karm kättemaks reedel USA droonirünnakus tapetud kindral Qasem Soleimani eest. 

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles, et raketirünnak ameeriklaste sõjaväebaasidele Iraagis oli USA-le hoobiks näkku ning lääneriik peab nüüd oma väed piirkonnast välja viima.

Rünnakut kinnitas hiljem Pentagon. „On selge, et raketid tulistati Iraanist ning sihiks võeti vähemalt kaks Iraagis asuvat õhuväebaasi, kus baseeruvad USA ja tema liitlaste väed – Al-Asad ja Irbil,“ teatas asekaitseminister Jonathan Hoffman.

Rünnakust teatati kohe USA presidendile Donald Trumpile, kes kohtus teisipäeva õhtul USA idaranniku aja järgi ka välisminister Mike Pompeo ja kaitseminister Mark Esperiga. Vahepeal oli õhus ka variant, et Trump esineb ovaalkabinetist USA rahvale telepöördumisega, ent sellest plaanist loobuti.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei  Foto: SIPA/Scanpix

President teatas Twitteris mitu tundi pärast rünnakut, et kõik on hästi. Ta lisas: „Iraanist tulistati raketid kahe Iraagis asuva sõjaväebaasi suunas. Kahjude ja kaotuste hindamine käib. Siiamaani on kõik korras. Meil on kõige võimsam ja paremini varustatud sõjavägi terves maailmas, ülekaalukalt. Teen avalduse homme hommikul.“ Ekspertide arvates on Trumpil kaks valikut: maksta Iraanile raketirünnaku eest kätte või öelda, et nüüd aitab.

USA president Donald Trump Eesti aja järgi kolmapäeva õhtul Valges Majas esinemas.REUTERS/Kevin Lamarque Foto: Reuters/Scanpix

Trump tuli Valges Majas telekaamerate ette kolmapäeval kell 18.27 Eesti aja järgi. Ta teatas rahustava sõnumi, et ükski USA sõdur rünnakutes viga ei saanud. „Me oleme kõigeks valmis, aga näib, et Iraan on valmis järele andma,“ rõhutas USA president. Ta lisas, et Iraan peab loobuma tuumaambitsioonidest ja terrorismi toetamisest. Ta kutsus ka teisi lääneriike astuma välja Iraaniga sõlmitud tuumalepingust. 

Iraani välisminister Javad Zarif säutsus Twitteris, et Iraan kasutas enesekaitset ÜRO artikkel 51 alusel ning ründas baase, kust toimusid argpükslikud relvastatud rünnakud nende kodanike ja vanemametnike vastu. Ta lisas: „Me ei soovi eskaleerumist ega sõda, aga kaitseme end iga rünnaku eest.“

Ka USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell rõhutas pärast Iraani raketirünnakut ajalehele Bild antud intervjuus, et ameeriklased ei taha sõda ja panustavad diplomaatilisele lahendusele. Ta hoiatas samas, et USA on valmis tegema kõike, et kaitsta oma ja liitlaste vägesid. Grenell ütles, et kui iraanlased peaksid astuma üle punase joone ja tapma ameeriklasi, siis ootab neid võimas vastulöök.

Senaator Joe Biden, Trumpi põhirivaal (hetkeseisuga) 2020. aasta valimistel otsustas kommentaaridest esialgu hoiduda, kirjutades Twitteris, et palvetab Iraagis viibivate sõdurite eest. Teised demokraadidest esikandidaadid Elizabeth Warren ja Bernie Sanders ütlesid pisut enam: Warren sõnas, et ameeriklased ei taha Iraaniga sõtta minna ning Sanders andis hinnangu, et sõda iraanlastega võib kujuneda hullemakski kui Iraagi konflikt.

Analüütikute sõnul üritab Iraan tekitada piirkonnas ärevustunnet ja hoiatab USAd: kui te meid ei ründa, ei tee ka meie omalt poolt midagi. Kui aga ründate meid, siis vastame ränkade rünnakutega.