Inimesed

Bikiinifitnessi Eesti meister Agne Kiviselg: võid olla ükskõik mis ala tegija ka ilma sotsiaalmeediakontodeta (3)

Anu Saagim, 31. oktoober 2019, 17:58
Bikiinifitnessi Eesti meister Agne KiviselgFoto: Siim Kinnas
Bikiinifitnessi Eesti meister Agne Kiviselg soovitab suhtuda oma kehasse erilise lugupidamisega. Mullu Eesti bikiinifitnessis meistriks tulnud ja sel sügisel Eestile mitmeid kuldmedaleid toonud Agne nendib, et möödunud aasta on talle olnud tavapärane trenniaasta ja ta on valmis laupäeval Tartus peetavatel meistrivõistlustel tiitlit kaitsma.

Pole just tavaline, et Tartu Ülikoolist meediahariduse saanu tegeleb fitnessiga. Kuidas sinul see tee sinna käänas?

Samal teemal

Oi, nii sõnastades on see olnud tõesti kääne. Aga tegelikult ei välista üks teist ja vastupidi. Igaüks saab oma päevas olevat aega jagada ja sa võid ühes päevas olla paljudes erinevates rollides. Olen ise kaheksast poole viieni  kontoriinimene, kelle kolleegidest erinev eluviis kumab läbi, võiks öelda, et ainult minu söömisharjumustest. Kuid tööpäeva lõpus jääb kontor seljataha ning siis olen jõusaaliinimene.

Kuigi minu igapäevaelu toetab suures plaanis igati minu sportlaseks olemist, siis naudin, et ma saan end jagada mitmete rollide vahel. Tahan tunda end vajalikuna oma oskuste ja teadmiste pärast. Ning selle kõige kõrval tegelen spordiga, mis paljuski välja ei paista ning mis paneb inimesi üllatama.

Milliseid oma sportlikke saavutusi ise kõige enam hindad?

Tundub ebaõiglane tuua välja üht teisi kõrvale jättes. Tegelikult hindan tohutult kõike seda tervikut koos – seda, et ma üldse saan teha, mida teen! Tööd, millega olen omale sellise keha ehitanud, emotsioone, mida olen kogenud seda keha laval näidates. Ja tegelikult taandub see kõik sellele, et ma üldse alustasin. Seda hindangi kõige enam – et mina, kellel polnud mingit sportlikku tausta ega ka huvi, võtsin kätte ning leidsin oma kire fitnessist ja kulturismist. Ning panin selle alla alates esimesest päevast kogu hinge.

Olla hinnatud kõrgelt oma kodumaal on minu jaoks oluline ehk saavutused Eesti karika- ja meistrivõistlustel on alati omaette tähendusega. Lisaks on kirjeldamatu tunne haarata välisvõistlustel kätte Eesti lipp – tohutult uhke tunne!

Millised on lähiaja võistluslikud eesmärgid?

Selle sügise hooaeg on juba üsna pikalt kestnud. Eesimese võistluse tegin 21. septembril Nafplios, Kreekas, aga üsna palju on veel ees. See sügis ongi tegelikult eriline väljakutse, kuna nii pikka hooaega pole ma varem teinud ehk pidanud lavavormis olema põhimõtteliselt septembri keskpaigast detsembri algusnädalateni. Eesmärk on vastu pidada, tuues iga kord lavale vormi, millele pole minul ega minu treeneril Ramilil midagi ette heita. Hoida fookus paigas ning lõpetada see imetabane aasta võistlemisega maailmameistrivõistlustel Slovakkias ning võttes Elite Ranking punktitabelist lõppskoorina nii hea koht kui võimalik.

Bikiinifitnessi Eesti meister Agne KiviselgFoto: Siim Kinnas

Võistlusteks ettevalmistus on tohutult individuaalne ettevõtmine. Ühe vitsaga löödud trenni ja dieeti ei tee vast keegi. Jõusaalitrenn on minu iga päeva osa, valmistun ma võistlusteks või ei. Teen trenni 100 päeva enne lava ja ka üks päev enne lava. Enese vormimine on äärmiselt pikaajaline protsess ja tunnen, et kui ma tahan teha, kui ma suudan teha, kui ma oskan teha, siis ei luba ma endal hetkegi raisku lasta.

Üldiselt võiks öelda, et kõik intensiivistub, seda ka toitumise mõttes. Kui olen saanud võistlusplaanid paika, siis ei ole enam kardio või toitumise suhtes enam-vähem suhtumist. Grammipealt, minutipealt. Ma ei oska muud moodi. Eks on ikka neid toite ja toiduaineid, mida ma dieedi ajal endale ei luba. Kõike saab teha tegelikult mõistlikult ja ka üsna argiselt, siin ei ole mingeid salaretsepte ja geniaalseid leiutisi.

Kõik sõltub sellest, kui paindlik soovib ja oskab iga võistleja oma dieediga olla. Minule ei meeldi paindlikkus, tahan rutiini, sest leian sellest kindlust. Suudan süüa neli kuud dieedil olles hommikuks, lõunaks ja õhtuks täpselt sama omavalmistatud sööki ja silm ka ei pilgu. Aga teiste ägedate retseptileiutiste ja sotsiaalmeediasse postitatud piltide peale vesistan vahel küll.

Kuidas puhkad pärast pikka trenni- ja võistluste perioodi? Mida head endale lubad?

Eemaldan end mingiks hetkeks totaalselt sellest teemast. Kõigest – trennist, toidust, poseerimisest, sotsiaalmeedias teiste võistlejate piltide vaatamisest, jms. Pean olema pärast hooaega lihtsalt mina. Lihtsalt Agne, töökaaslane, tütar, sõbranna. See aeg võib olla ka lühike, mõni päevgi. Siis tuleb tagasi see, et olen Agne, kellele meeldib iga päev rasket trenni teha.

See ongi see hea, mida endale luban. Lisaks leian aega lihtsalt olla, kokata hooaja jooksul kokku kogutud pompöössete tortide retsepte ja veeta aega lähedastega, kelle juurde pole ehk tihedal võistlusperioodil piisavalt sageli jõudnud.

Kas mõtled ka treeneriameti peale?

Ei, ei mõtle. Mul on endal veel nii palju areneda ja enda kohta õppida, et soovin pühenduda juhiste järgimisele, mitte neid ise jagada. Üldiselt ma väldin igasugust trennialast nõuandmist, kuna ma ei ole treener. Jah, mul on kogemused, tehnika ja oskus, aga mul ei ole oskust anda neid juhiseid edasi teistele.

Olen juhendanud teistele võistlejatele poseerimist ja seda ma küll naudin. Poseerimine ja lavaline liikumine mulle meeldib ning on väga suur au, kui mõni algaja näiteks küsib minu käest, kuidas oleks parem või kuidas saaks veel kõike lihvida.

Päris ausalt? Peale toredate võimaluste avaldada oma mõtteid artiklites, sel aastal, mitte midagi. Olen teinud ägedaid fotosessioone, kuid neid koos fotograafidega, kellega olen teinud koostööd ka enne tiitlit. Ma ei ole ka ise neid erinevaid reklaamimisi või promomisi otsinud tegelikult, kuna ei soovi teha midagi lihtsalt tegemise pärast. Sisu peab olema, sisutühjuse tunned tegelikult nii kergesti ära ja see ei anna nagu midagi kummalegi poolele.

Milliseid toitumissoovitusi järgid ja mida soovitad noortele, kes alaga alles alustavad?

Suhtuge oma kehasse lugupidavalt ja mõelge, et teie keha on teil ainult üks. See peab teid kandma ja teenima kogu elu. Soovige alati saada ise targemaks ja teadlikumaks, mitte ärge püüdke olla lihtsalt ülitubli järgija ja matkija. Õppige oma keha tundma ja kuulama ning soovige alati leida vastused küsimustele „miks?“. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele ning see ongi imeline unikaalsus, millistena on meid loodud.

Soovitan olla noortel alati mõõdukad – olgu selleks trennitegemine või MyFitnespal’i oma elu sisestamine. Mõistke, et kui valite oma alaks fitnessi või kulturismi, on see maraton, mitte sprint. Te näete kiireid tulemusi võib-olla tõesti kuu pärast, aga kui vaatate end aasta, viie aasta, kümne aasta pärast – mõelge vaid, millise tulemuseni te võiksite nii pikka aega pühendudes jõuda.

Kui oluliseks pead, et tippsportlane figureeriks ka sotsiaalmeedias ja palju te ise sellele pühendud?

Ei pea seda oluliseks, ausalt. Sotsiaalmeedias medaleid ei jagata ja sa võid olla fitness- või ükskõik mis ala sportlane ka ilma kõikide kontodeta. Jah, mõnes mõttes on oluline omale nime teha selles osas, et sind lihtsalt teataks nt välisvõistlustel või et sa meenuks nt kohtunikele, et „oot, ma olen teda näinud seal x laval“. Aga sellisel juhul loed sina tol hetkel seal laval, seal võistlusel. Mitte sinu story’id hommikusöögist või postitus jalapäevast.

Loomulikult on tore jagada midagi ikkagi ka teistega, kes on sinu tegemistest huvitatud ja teen seda ka ise. Aga olen tegelikult üsna tagasihoidlik sotsiaalmeedias postitaja ning filtreerin alati korralikult, mida endast ise jagan, kuna Internet on teadupärast igavene. Sotsiaalmeedia kasutajana olen kindlasti aktiivsem, kui sinna ise sisu loojana. Ehk peaksin läbimõeldud sisu loomise võtma rohkem käsile oma sportlaskontol, kuid hetkel olen piirdunud üsna harvade postitustega.

Bikiinifitnessi Eesti meister Agne KiviselgFoto: Siim Kinnas

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee