Tõnu Virve sündis 18. juunil 1946. aastal Rõuges Võrumaal. Ta õppis Eesti Filmi Andmebaasi teatel Tartu Kunstikoolis maali- ja teatridekoratsiooni erialal (juhendajad Alfred Kongo ja Lola Liivat-Makarova) ning lõpetas 1974. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maalikateedri teatridekoratsiooni erialal (juhendajad Johannes Võerahansu ja Mari-Liis Küla). Tartus õppimise ajal osales Vanemuises Evald Hermaküla stuudios ning kunstirühmituses Visarid.
Aastatel 1970–1975 töötas Virve Eesti Televisioonis mittekoosseisulise lavastuskunstnikuna, 1975–1980 ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnikuna ning 1981–1989 lavastaja ja lavastuskunstnikuna stuudios Tallinnfilm. Ta oli näiteks filmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell" peakunstnik.
1990. aastal asutas Virve osaühingu Freyja Film, mis oli üks esimesi erafilmistuudioid Nõukogude Liidus. Praegu tegeleb Freyja Film mängu-, dokumentaal- ja õppefilmide tootmisega.
Tõnu Virve lõi Tallinnfilmis lavastuskunstnikuna seitse mängufilmi. 1987. aastal tegi ta samas režissööridebüüdi lühimängufilmiga „Ringhoov“ (Arvo Valtoni novelli „Mustamäe armastus“ ainetel). Järgnesid täispikad mängufilmid „Surmatants“ (1991) ja „Luukas“ (1992) juba Freyja Filmi alt.
Virve kirjutas mängu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume, nt „Lenduri noorus“ (koos Hugo Aderiga, 1987), „Desintegraator“ (koos Oskar Kurganovi ja Mati Undiga 1993–2000), „Üksi“ (2014), „Teekond“ (2014), „Situatsioonid“ (2016), „Mees, kes kinkis maailmale Tšaikovski“, „Kas mõistab järeltulev sugu ...“ (koos Mati Elistega, 2017). Ta kujundas Eesti Televisioonis üle tuhande saate, Eesti Telefilmis kontsertfilme ja oli 15 aastat Eesti Reklaamiklubi kunstnik. Virve oli ka 1980. aasta Tallinna olümpiapurjeregati ava- ja lõputseremoonia peakunstnik.
Kommentaarid