Vilja Kiisler EKRE trollidest: mõned ütlemised olid sellised, et neid korrata ei ole võimalik (141)

„Peeter Helme (Postimehe peatoimetaja – T.J.) andis mulle tagasisidet viimase teksti kohta ja esitas ka hulga küsimusi, miks on öeldud seda või kirja pandud nii. Mina siis põhjendasin, aga see jutuajamine lõppes sellega, et ta leidis, et Postimehe ajakirjanik nii kirjutada ei tohi,” räägib Kiisler „Kolmeraudses”, millest kogu asi alguse sai.

Naine ütleb, et jutuajamine peatoimetajaga käis paberi abiga ning Helme joonis alla sõnad ja väljendid, mis Postimehe ajakirjanikule ei sobi. „On mingid tsitaadid arvamusruumis nagu roosa löga, mis on kuskilt läbi käinud, ja liberastid, nagu vahel liberaalide kohta öeldakse. Mõned näited olid liiga hinnangulised. Seletasin ka, et kust see ja teine ütlemine pärit on ja selgitasin ka, miks minu meelest pole mõtet pikkida arvamuslugu täis konkreetseid viiteid, sest võiks ju eeldada, et inimene, kes arvamuslugu loeb, on teataval viisil kursis sellega, mis arvamuslugu üldse on,” selgitab Kiisler.

Kuigi ajakirjanik segitas, miks ta oma arvamusloos ühte või teist sõna kasutas, jäi peatoimetaja siiski seisukohale, et Postimehe ajakirjanikule see ei sobi. „Võtsin selle teadmiseks. Mõtlesin järele ja sain aru, et minu arusaam ajakirjandusvabadusest on ikkagi teistsugune kui peatoimetaja oma. Kõnelesime sellest veel üks kord, erimeelsused jäid püsima ja otsustasin, et kuna arvamusvabadus, mis on minu meelest kõige tähtsam ajakirjandusvabaduses üldse, on niivõrd põhimõtteline küsimus, siis selles ei saa ma ühtegi sammu tagasi astuda ja otsustasin, et ma lahkun Postimehest.”

Trollimine töötab

Naise sõnul on väljaande uudistetoimetus, kuhu ka Vilja kuulub, olnud erakordselt toetav ja nad on seda ka väljendanud. „Paljud ajakirjanikud, kellega olen rääkinud, mõistavad mu tegu. Kõigi kohta ei söanda ma seda väita, sest Postimehe toimetus on väga suur ja loomulikult on eri vaadetega ajakirjanikke ja küllap on ka arvamusvabadus võib-olla mõnele teise tähendusega kui minu jaoks,” tõdeb ta. „Ma ei oska kõigi eest kõnelda, aga uudistetoimetus kirjutas juhtkonnale ka toetava kirja. Ausalt öeldes ma ei tea, mis sellest saanud on või kas sellele on vastatud,” lisab Kiisler.

Vilja tunnistab, et mingil hetkel oli EKRE trollide rünnakute laine üsna intensiivne. „Sain väga palju kirju Messengeris, e-posti teel, osa neist sõimukirjadest saabus ka Postimehe üldaadressile. Ka Facebookis lendab trolliarmee pidevalt peale, kui on mõni minuga seotud uudis. Loomulikult käib selline trollimine ja kisa kõikide intervjuude ja lugude kommentaarides.”

„Kuna oli periood, kus oli erakordselt intensiivne ja eriti räme, siis ma ei salga, et tundsin end üsna pahasti. Mõned ütlemised olid sellised, et neid korrata ei ole võimalik,” ütleb ta. „Trollimine töötab, selle mõte ongi panna ajakirjanikke ennast halvasti tundma ja tekitada enesetsensuuri. Suur hulk selliseid trolle tuli tavaliselt kohale nende lugude peale, mida vahendasid EKRE portaal ja Objektiiv. Objektiivis on ilmunud ka üks kokkulõigatud video, mis tõi erakordselt suure sõimulaviini,” räägib Kiisler.

„Mis puutub Peeter Helmesse, siis ta on tõesti tark ja sümpaatne inimene ja põhimõtteliselt erinev arusaam arvamusvabadusest ei tähenda, et meie vahel oleks mingit isiklikku vaenu või üldse midagi isiklikku – kogu see asi ei ole ju isiklik. Ajakirjandusvabadus ei ole minu isiklik teema,” rõhutab Vilja.