Klaasikunstnik: kui Notre-Dame’i legendaarsed aknad känkraks ei sulanud, otsitakse iga kild üles ja pannakse tagasi kokku (2)

Pariisi Jumalaema kirikusse sisse astudes olid selle märkimisväärseimad detailid kolm hiiglaslikku ümmargust virtaaži, roosiakent. Pärast pühakojas läbi eilse õhtu ja öö lõõmanud tulekahju jäi klaasist trio BFM TV andmetel terveks. Miks nende akende saatus maailma nõnda köidab?

„Need on ühed suurimad 13. sajandi Euroopa roosaknad. Prantsusmaal on neid ka teistes kirikutes, aga Notre-Dame on juba iseenesest nii suur sümbol. See on õudne, mis seal juhtus,“ selgitas klaasikunsti ajaloo lektor Mare Saare. „Sealsete vitraažide kohta nii palju, et paljud neist on ka 19. sajandil tehtud reproduktsioonid, aga meie mõistes on nad praeguseks ikkagi üle 100 aasta vanad.“

Kolmest roosiaknast vanim (ja 9,6meetrise diameetriga pisim) asub Jumalaema kiriku lõunaküljel, kahe pühakoja tunnuseks oleva kellatorni vahel – see loodi aastal 1225. Põhjavitraaž ja lõunavitraaž on paarkümmend aastat nooremad. Väidetavalt jäid kõik kolm tulekahjus terveks, kuid pole täpselt infot, kui palju need on kahjustada saanud.