Kui palju jääks teise pensionisamba maksete kaotamisel inimestele rohkem raha kätte? (61)

II pensionisamba makse on igakuiselt kaks protsenti töötaja brutopalgast, millele riik lisab veel neli protsenti tasutud sotsiaalmaksu pealt. Samas ei tähendaks makse vabatahtlikuks muutmine, et inimesel nüüd kogu see raha kontole laekuks.

„Tegemist on tõesti summaga, mis võrdub kahe protsendiga inimese brutopalgast, kuid siin on oma konks ka juures. Brutopalk on see, mis töölepingus kirjas ning millelt ei ole veel makse maha võetud,“ selgitab SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. „Kohustusliku kogumispensioni makse arvutatakse ja võetakse brutopalga summalt, enne tulumaksu arvestamist. Ehk praegu hakatakse tulumaksu arvestama summalt, millelt teise samba makse on juba maha võetud. See tähendab, et kohustusliku kogumispensioni makse on sisuliselt tulumaksuvaba.“

Teise samba makse kaotamisel tuleks ka sellelt kahelt protsendilt hakata viiendiku võrra tulumaksu tasuma ehk tegelikult saaks inimene kätte vaid 1,6 protsenti rohkem raha.

Schamardin arvutab: „Näiteks: inimese brutopalk on 1200 eurot. Pensionifondi makse on 2% sellest ehk 24 eurot. Kui II samba makse kaotatakse, siis inimesele jääb rohkem kätte 24 eurot miinus 20% tulumaksu ehk 19 eurot ja 20 senti. See on 1.6% brutopalgast. Toodud 1.6% kehtib mitte ainult keskmise palga kohta, vaid kõigi kohta, kelle sissetulek on piisav, et tulumaksu maksta.“

Mis saaks praegu riigi poolt panustatava nelja protsendiga? Valimiste eel räägiti, et Isamaa suunaks selle I samba maksetesse, EKRE kasutaks seda summat aga praeguste vanurite pensionide tõstmiseks.