Vaegkuuljatele e-etteütlust ette lugenud Margus Saar: eks ma natuke pabistasin (1)

Enne lindistust harjutas „Aktuaalse kaamera” saatejuht hoolega, sest filmides ei tohtinud ta eksida. „Kõik tuli teha ühe jutiga, sest videot lõigata ei tohtinud,” kommenteerib Saar ligi viie minuti pikkuse video tegemist. „Eks ma natuke pabistasin, sest kui pead midagi salvestatult tegema ja saad edasi-tagasi kerida, tekib huvitav erutus, et nüüd peab korralikult tegema,” naerab ta.

Saar peab ennast üsna keeletundlikuks inimeseks, sest tema töö nõuab seda. „Üks on suuline keel, teine kirjalik. Minu meelest võib suuline igapäevakeel olla natukene vabam, aga ametlik esitus nagu uudised võiks korrektne olla,” räägib ta. „Kui saatejuht kedagi usutleb, võib see natuke vabamate reeglitega olla. Kuid kui on võimalik tekst kirja panna, võiks see olla 100% korralik.”

Keelevead jäävad Margusele lihtsalt silma ning ta meenutab üht hilist seika, mis teda naerma ajas. „Üks ametiasutus kutsus emakeelepäeva puhul uusi sõnu välja mõtlema, aga üleskutse pealkirjas oli „Emakeelepäeva raames kutsume üles...”. Mida sa seal raamitad? Minu meelest on „raames” üks kole sõna. Kui kolesõnade konkurss tuleb, on seal kindlasti ka „raames”,” ütleb Saar.

Taolisi näiteid on tal veelgi. „Vanasti öeldi „Festivalil toimus kolm kontserti”. Kuid nüüd öeldakse „Festivali raames on kolm kontserti”. Sellised asjad teevad mulle meelehärmi, meil on liiga palju mõttetuid sõnu ja ballastteksti,” arvab Margus.

„Mõned tuttavad ütlevad, et mis sa keele pärast muretsed.”

„Kui keegi kasutab sõna vales tähenduses, siis mõtlen, kas ta ise üldse saab aru, mida ta räägib – rääkimata kellestki teisest. Kui majandusminister räägib, et ehitame Tartu maantee neljarealiseks, siis ütleksin talle, et radu ehitatakse, aga ridu mitte. Pardid käivad reas, aga nad käivad metsarajal,” rõhutab Saar, et rada ja rida on kaks eri asja.

Mehe sõnul hakkavadki sõnade tähendused muutuma just seetõttu, et neid kasutatakse valesti. „Mõnes mõttes vaesestab see keelt. Mõned tuttavad ütlevad, et mis sa keele pärast muretsed, kõik asjad on nüüd lubatud, aga vahel mõtlen, et võib-olla ollakse liiga leebed. Vahest võiks sõnade tähendused alles hoida ja nii ka eesti keele võimalikult rikkana.”

Siiski ei ole eesti keele juures kõik halvasti. „Eesti keel on väga ilusa kõlaga ja lauldav. Selles on väga palju toredaid täishäälikuid. Meil on väga ilus, voolav keel,” kiidab Saar.

Kiiks kõik üle kontrollida

Tööülesandeid täites veendub Margus alati, et kõik kirjavead oleks parandatud. „Üks mu tööülesandeid on tekstid üle vaadata, et võimalikult kiiresti keelekonarus või trükiviga üles leida. Mustvalgel ekraanil on paljud vead näha ja oleks tore, kui neid seal ei oleks.”

Ka kolleegidega räägitakse palju keelest. „Kuna telemajas tegelevad paljud keelega, siis olenemata sellest, kas nad on ekraanil või ekraani taga, me vahel ikka lõõbime ja noomime. See on üks meie töö osa ja minu meelest ei peaks keegi selle peale pahandama. Kogu aeg valvel olla on meie professionaalne oskus ja eeldus,” räägib Saar.

„See ei tähenda, et me vigu ei tee – teen neid kogu aeg ka ise. Kuid olen endale teadvustanud, et pean kõike pidevalt kontrollima, mul on selline kiiks. Võib-olla jälgin seda isegi liiga palju. Palju vigu sünnib otse-eetris, aga need, mis seal ei ole, võiksid olla olemata ja ära parandada,” ütleb Margus.