Paberil võid e-etteütlust niisama kaasa teha. Kes tahab esikohale mängida, peab lahti lööma arvuti.Foto: Arno Saar
Eesti uudised
14. märts 2019, 08:51

E-etteütluse sünniks kulus sada (enam-vähem korrektselt kirjutatud) e-kirja (7)

Kui niigi on tänavune aasta pühendatud eesti keelele, siis neljapäev on veel ka emakeelpäev ehk meie ühise keele tähtsus tõstetakse 24 tunniks ruutu. Traditsioone aga murdma ei hakata ja nii kostub juba 12. korda kell 10.30 Vikerraadio eetris (ja läbi ERRi portaali ka videopildis) e-etteütlus, mille teemaks on tänavu laulupidu.

„Laulupeo kohta on nii palju võimalik öelda. Ortograafiaküsimusi käib sellega palju kaasas,“ rõõmustas tänavuse teksti koostanud seksteti üks liige, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee. „Siin saab rääkida ajaloost, laulude pealkirjadest, nende õigekirjast jne. Võimalusi on palju.“

Ülejäänud viis nime e-etteütluse taga on Peeter Päll, Maire Raadik (mõlemad Eesti Keele Instituudist) Triin Toome-Hosman (Türi Ühisgümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele õpetaja), Maris Jõks (Postimehe keeletoimetaja) ja Piret Kärtner (Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja). Kuidas kuue inimese peale üks suhteliselt lühike tekst valmib? Eks esmalt istutakse korraks koos ja siis läheb suuremaks kirjutamiseks!

„Neid meile, mida me vahetame, on lõpuks sadakond,“ nentis Aruvee.

Kas keeleinimestele kohaselt on kõik kirjad ikka viimistletud ja viimnegi koma õiges kohas?

„No kui meil selline lõim on, siis mina näiteks ei kasuta tervitust iga kirja alguses,“ muheleb Aruvee ja hakkab samas meilivahetust läbi vaatama „Ma vaatan, et üldiselt on ikka korrektselt kirjutatud.“

Juba teist aasta paneb kogunenud mõtete põhjal etteütluse kokku Toome-Hosman. „Triin pakub selle teksti välja ja siis me hakkame norima. Igaüks ütleb, et, oi, see ei ole hea ja siin tekib see küsimus, äkki ikka ei pane nii… Ja mõnikord roogime mõned laused päris välja, sest loeme sõnad üle ja liiga pikk ei tohi ka tekst olla,“ võttis Aruvee protsessi kokku.

Kui kõigis asjades kokku lepitud, vaatavad EKI inimesed Päll ja Raadik teksti veel kullipilguga üle, et leida kohad, kus saab õigeks lugeda mitu erinevat kirjapilti ja needki süsteemi kanda. Lõpuks loetakse etteütlus sisse – neljapäeval mängitakse ette eelmise nädala lõpus tehtud lindistused.

Miks ei või Kaja Kärner ja Margus Saar teksti otse-eetris ette kanda? Aruvee selgitas, et toimub veel viimane kontroll: „See loetakse sisse nii, et keegi meist läheb sinna kohale kuulama. Juhul, kui mõni sõna hääldatakse nii, et seda võib mitut moodi kirjutada, laseme selle uuesti sisse lugeda või loeme ka paralleelvõimaluse õigeks.“

Kui e-etteütlus 2008. aastal Vikerraadios algas, kirjutas seda kaasa 277 inimest. Mullu jõudis korraldajateni juba rekordilised 6377 etteütlust, neist täiesti veatud oli 37!