LINNA FENOMENIKS ON SIIRUS: „Ekraanil olev Reet ei ole väga teeseldud – ta on ka elus selline, et kui sind näeb, siis küsib, kuidas läheb, kas said eelmise jama ära lahendatud või kas saapad pigistavad,” iseloomustab Maire Radsin Reet Linnat.Foto: Arno Saar
Tele
11. märts 2019, 00:01

REET LINNA 50 AASTAT ETVs | Maire Radsin: ekraanil olev Reet ei ole teeseldud

„Minule tuttavatest saatejuhtidest on Reet Linnas kõige vähem konkurentsihirmu. Ta ei ole kunagi märku andnud kartusest, et keegi ta ekraaniaja ära võtab. Nii pikalt ekraanil töötanud saatejuhi puhul on see väga hea omadus,” iseloomustab Reet Linnat hea kolleeg, režissöör Maire Radsin.

Radsinil meenub Reet Linnaga seik, kui sõideti võttelt bussiga tagasi. „Tol korral oli meile rooli taha sattunud Toriseja-päkapiku moodi bussijuht. Ta ütles, et ei viitsi enam meie tööjutte kuulata ja pani muusika kõvasti mängima. Raadiost tuli üks laul, mida Reet kaasa ümises. Ta ütles mulle: „Kui imelik, mul on need laulusõnad kohe täitsa meeles. See ei ole küll mu lemmiklaul, aga sõnad on sellegipoolest meeles.”. Siis ütles Toriseja üle õla: „Issand jumal, just praegu ju öeldi, et laulusõnade autor on Reet Linna!”,” naerab Radsin. „Reet on tohutul hulgal laulusõnu kirjutanud, neid on vist sadu. Ma ei tea, kas ta on isegi on arvet pidanud,” lisab ta.

„Tavaliselt öeldakse, et kõik staarid on kogu aeg ekraanikoha eest omavahel võitluses. Kuid Reedal on hea omadus – ta on alati väga ausalt ja julgelt ekraanile tekkinud noori saatejuhte julgustanud. Kui on, mille eest kiita, siis kiidab. Kui on kehvasti välja tulnud, siis ta lohutab, ja seda päris ausalt. Samuti annab ta nõu,” räägib Maire.

Režissöör tõdeb, et Reet Linna fenomeni on raske mõne sõnaga kirjeldada, kuid arvab, et üheks põhjuseks võib olla Linna siirus nii elus kui televisioonis. „Ekraanil olev Reet ei ole väga teeseldud – ta on ka elus selline, et kui sind näeb, siis küsib, kuidas läheb, kas said eelmise jama ära lahendatud või kas saapad pigistavad. Temas on päriselt empaatiat ja arvan, et see on võti, mis teda ka vaatajate ees alati oma inimeseks teeb.”

„See pole kellelegi üllatus, kui ta tuleb puhvetis tuttavast lauast mööda, vaatab praetaldrikul olevat lihatükki ja ütleb: „Issand jumal, mis sa teed! Liha sa küll niisugusel hulgal süüa ei tohi!”. See ei ole noomimine, vaid Reeda hoolitsus oma tuttavate või ka vähemtuttavate eest. See on omadus, mis inimestele tema juures tegelikult meeldib,” lausub Radsin.