Inimesed

Tarmo Kruusimäe: presidendi vastuvõtt oli meediapalagan! (54)

Keit Paju, 26. veebruar 2019, 11:09
Tarmo Kruusimäe väisas tänavust presidendi vastuvõttu koos tütar Karoliinaga.Foto: Erlend Štaub
Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe pahandab, et ei saanud vabariigi 101. sünnipäeva auks korraldatud presidendi vastuvõttu nautida, sest iga nurga peal oli mõni väljaanne, kes teda rumalate küsimustega tüütas. 

Kruusimäe sõnul muutus vastuvõtt suureks meediapalaganiks ning tal oli kohati tunne, nagu ta oleks kutsutud kokasaadet tegema. “Seal läks see asi lõpuks jube piinlikuks, sest inimestel paluti teha degusteerimisvõistlust. Kas ajakirjanikel ei olnud midagi muud küsida? Ma tean, kuidas televisiooni ja sõubisnesit tehakse, aga sealt jäi puudu ainult veel see küsimus, et nimetage kolm asja, mida te üksikule saarele kaasa võtaksite,” naerab ta.

Samal teemal

“Tantsusaali tuli jälle üks väljaanne ja siis teine väljaanne. Koridoris oli võimatu liikuda, sest ühes kohas küsiti jälle, kuidas see maitses ja see maitses. Minu meelest oleks võinud kärakaleti täpselt samamoodi panna, et kõik panevad pitsid hinge alla ja siis teeme telesaadet!” põrutab ta.

Seetõttu kutsub ta meediat üles esitama asjalikumaid küsimusi. “Kui ei ole inimeste käest, kes on sinna kohale kutsutud, teemakohaseid asju küsida, siis ei ole vaja ponnistada, et saaks vähemalt kaks kilomeetrit materjali kätte,” arvab Kruusimäe.

Siiski ei peaks tema arvates meediat vastuvõtult täiesti kõrvale jätma. “Me ei saa kedagi halvustada seetõttu, et ta töötab meediaväljaandes. Kas tema ei ole siis inimene? Meil on ju vaba maa… küll aga võiks olla päevakohased küsimused,” ütleb ta, lisades, et küsimused selle kohta, mida süüa-juua anti, devalveerivad ürituse väärtust.

Vastuvõtule võiks kutsuda vähem riigikogulasi

Kruusimäe tunnistab, et ta ei häbene vastuvõttu kritiseerida ning nimetab mitmeid asju, mida saaks tema arvates paremini teha.

Näiteks peaks tema arvates vastuvõtule kutsuma rohkem inimesi, kes on teinud midagi riigi heaks ära, mitte niivõrd palju riigikogu liikmeid. “Need inimesed, kes olid sinna teenete eest kutsutud, olid hulga suurema panuse andnud riigile, kui need, kes ajaliselt praegu riigikokku on sattunud, näiteks asendusliikmena,” sõnab ta.

Üleüldiselt tuleks Eesti riigis Kruusimäe arvates rohkem inimesi tunnustada. “Tunnustamisel on Eestis justkui piir ees, lähtutakse mingist reglemendist. Näiteks öeldakse, et tänavu tunnustame mingist valdkonnast vaid kolme inimest – miks nii? Kõik kes vääriksid, peaksid saama tunnustatud. Mitte, et reeglitesse on kirjutatud, et meie tunnustame ainult nelja sportlast. Kui tuleb ikkagi viis medalit, siis võiks ikka viis inimest tunnustuse saada,” arvab ta.

Kruusimäe arvates peaks üle vaatama ka presidendi vastuvõtule kutsutavad inimesed ning veenduma, kas need inimesed ikkagi vääriksid peole tulemist, kuna minevikus on vastuvõtule pääsenud ka inimesed, kes seal käituda ei oska.

“Kuidas on presidendi vastuvõtule sattunud sellised inimesed, kes ei tervita presidendiprouat? Kes tulevad sinna mingite särkidega, kus omad sõnumid on peale kirjutatud… Mingi osa inimesi panustavad ja pingutavad, ja neile ei tule presidendi vastuvõtu kutset, ja siis teisalt saavad sinna nii suvalised inimesed, kes järgmisel päeval ütlevad, et president kui institutsioon on nii mõttetu ja see tuleks ära likvideerida,” arutleb ta.

“Mina väärtustan Eesti riigi erinevaid sümboleid ja president on üks neist. Mul on igapäevaselt raske kaitsta presidendi institutsiooni, sest eriti meedias saavad sõna inimesed, kes kritiseerivad, et president justkui ei julgeks oma rahvaga olla. Teades, et see ei ole nii, peakski olema ajakirjandusel kohus seda sidet uuesti taasluua,” arvab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee