Välisministeeriumi ette EKRE üritusele vastukaaluks kavandatud rahvapidu jäi hõredaks ja vajab järgmistel aastatel edasiarendamist. Oluline on mitte vastandamine, vaid ühisosa leidmine. Olnuks ju tore, kui tõrvikurongkäik möödunuks ka Estoniast, kust nii president kui ka teised pidulised saanuks rahvast tervitada. Klassivahede ja seisusliku korra rõhutamine pole 21. sajandil lihtsalt moodne, eriti kui riigipeagi alustas oma kõnet kurjuse ja viha teemaga – ulatatagu siis terekäsi ka oma inimestele, nii nagu riigipea äsja andis aumärgi EKRE analoogile Soomes, põlissoomlaste kauaaegsele juhile.
Kuid nii nagu presidendi vastuvõtt pole veel kogu pidu, nii pole ka Tallinn kogu Eesti. Millised on olnud maakondlikud üritused 24. veebruari tähistamisel, kui jätta kõrvale presidendi vastuvõttu matkivad maakonnajuhtide vastuvõtud? Tõrvikurongkäigu edu tõestab, et talvekülm pole väliürituste korraldamisel takistuseks. Rahvas osaleb meelsasti, kui on põhjust välja tulla. Pidulikud aktused pole sugugi ainumõeldav tähistamise vorm. Kuidas ja kas üldse tähistati vabariigi aastapäeva aga Narvas või Kohtla-Järvel, Pärnus või Viljandis? Või ei saa rahvapidu korraldada, sest prominendid on presidendi juures ja rahvas on jäetud nõutult omapead?
Loota, et pidupäev peaks mööduma teleka ees üksnes nomenklatuurseid üritusi jälgides, on ajast-arust, seda tehakse osalt ka alternatiivide puudusel. Traditsioonid on küll olulised, kuid need ei tohi olla kivistunud. Tõrvikurongkäik kinnitab, et rahvapidu on võimalik, vaja on vaid kättevõtmist ning eelkõige head ideed inimeste kokkutoomiseks. Tehku järele, kes suudab.
Kommentaarid