GALERII | „Mulle meeldib mõte, et võtad voodi alt vana kohvri ja teed ta lihtsalt nukumajaks.“

Noid pärisasju – miniatuurisetest teetassidest tugitoolide ja trümoopeegliteni – on Heli Männi nukumajakogus 7000 ringis. Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus on neist väljas üksnes valik. „Tegelikult on tal nukumaju natukene veel,” ütleb Pärnits. „Need nukumajad, mis meil siin väljas, tulid Tartusse igal juhul bussiga. Autosse poleks see kõik ära mahtunud.”

Vanimad Teatri Kodus välja pandud majad on peaaegu 100-aastased, uuemad päris tänapäevased. Majade virvarr võtab silme eest vikerkaarekirjuks: neid on puidust, vineerist, plekist, plastmassist ja kartongist. Paljud majadest pole mänguasjatootjate toodang, vaid need on Heli Mänd ise meisterdanud  - võtnud lihtsalt kohvri ja selle sisse nukumaailma ehitanud. Kuid on ka nukumaju Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Venemaalt – osa suisa oksjonidelt pärit. Tõtt öelda näeb kogu näitus välja kui väikeste ja suurte tüdrukute unelmate mängutuba.

Ehtne saksa vürtspood, aga nukumõõtu

„Et mulle on alati meeldinud sahtlid ja karbikesed, siis meeldivad mulle kõige rohkem need saksa päritolu nukupoed,” sõnab Pärnits. „Nende seinasahtlite rivil on tekstid peal: nuudlid, rohelised herned, kummel...Kõike värki saab osa sellest poest ja vaata, millised ilusad väikesed pudelid seal on! Ühel nukupeol on isegi uksekell olnud: klient tuleb, annab kella trill-trill ning siseneb! Nii võib lõpmatuseni poodi mängida.”

Teiseks Pärnitsa kiindumuseks on kohverkodud. „Mulle meeldib mõte, et võtad kapi otsast või voodi alt vana kohvri ja teed ta lihtsalt nukumajaks,” õhkab Pärnits. „Tegelikult on nii, et iga kord, kui laps sellega mängib, alustab ta nukukodu üles ehitamisega: teeb kohvri lahti japaneb voodid-toolid-lauad paika. See on hästi tore!”

Kohvrite kõrval uhkeldavad ka Rootsi laste lemmikud, Lundby nukumajad. Kõik erinevatest kümnenditest pärit – pole ka ime, rootslased toodavad neid nukukodusid aastast 1947. „Need on sisustatud 50., 60. ja 70. aastate stiilis ning on nii lahedad – ajastut näeb neis väga ilusasti,” kiidab Pärnits stiilipidu, mis Lundby majades möllab. „Köögid on vahva ja see väike singeri õmblusmasin! Tillukesed detailid, aga nii ägedad.”

3D maja saab ise kokku panna

Mitu korrust nukumaja, mis esiotsa on lihtsalt lame pakk, vineerdetaile täis. „See vene päritolu 3D maja tuleb tükkidest ise kokku panna – suured detailid saavad seinteks ja katuseks, pisemad mööbliks,” kõneleb Pärnits majast, kus on köögikraanil isegi segisti olemas, rääkimata siis sellest, et pliidil on nupudki küljes. „Neile inimestele, kes oskavad teha laserile söödavaid faile ja kel on hea ruumiline mõtlemine, on säärase maja tegemine väga hea võimalus. Väga ägedaid asju saab ju ise välja mõelda.” Säärase maja kokkupaneku puhul saab mängu võtta ka poisid, kes ei pruugi nukkudega sahmerdamisest hoolida.

Pärnits naerab, et inspiratsioonipuhanguid on sellelt näituselt saanud nii lapsed kui täiskasvanud: „Eile just käis siin oma lastega üks õpetaja, kes ütles, et sai siit nii palju ideid, mida koos lastega käsitöö- ja kunstitunnis katsetada.”  Piisab, kui heita pilk kollektsionääri endameisterdatud sinivalgele kahhelahjule, mis ühe nukukodu nurgas troonib – see on hollandi tuulikutega keraamilistest külmkapimagnetitest ehitatud uhke sisustusdetail. Too ahjuke pole aga ainus uhkuseasi ses lõputuna näivas kollektsioonis. Heli Männi nukukodude kollektsiooni näitus jääb mänguasjamuuseumi Teatri Kodus vaadata terveks aastaks.