SUKKADEST MÄNGUASI? Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits näitab sulatatud kapronsukkadest valatud mänguelevanti - selliseid asju tehti 50ndatel aastatel Pärnus.Foto: Aldo Luud
Eesti uudised
15. veebruar 2018, 13:28

Ajarännak koos eri ajastute lemmikmängudega

Lelud läbi sajandi: mänguasjamuuseum mängib sajaga (1)

Tartu mänguasjamuuseum paneb reedel avatavale näitusele välja lelud, millega eesti lapsed on saja aasta jooksul mänginud – alates 1918. aasta portselannukust kuni moodsa aja normiks saanud nutitelefonini.

„Näitusele „Täna mängime sajaga“ jõuavad mõned asjad, mida me ei ole jõudnud oma publikule veel näidata,“ ütleb mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits. „Näiteks 1953. aastal meisterdatud unikaalne pedaalidega sõitev puust ja vineerist mänguauto.“

VINEERIST; AGA SÕITEV: Marge Pärnits näitab 1953. aastal puidust ja vineerist meisterdatud pedaalidega mänguautot. Foto: Aldo Luud

Näitus moodustab omamoodi ajarännaku, mida võib alustada tänapäevast ja jõuda välja Eesti Vabariigi algusaastani või siis vastupidi, täpselt nagu soovi on. Alates kauge mineviku tagasihoidlikest pabernukkudest ja puupulkadest kuni mulluse müügihiti spinnerini välja. Iga aasta juurde on asetatud just seda ajastut iseloomustav lelu ja eelistatud on Eestis valmistatud kannid.

Mitmel asjal on oma põnev lugu, näiteks kõige vanema eksponaadi – vaid paarisentimeetrise portselannuku sai 1918. aastal kingituseks Hellenurme mõisa teenijatüdruk, kes seda läbi elu kui kallist mälestust alles hoidis.

Omamoodi harulduseks on 50ndatel aastatel Pärnu artellis Kodu valmistatud mänguloomad, mis valatud sulatatud kapronsukkadest. „Nende tootmise algatas Kaarel Irdi vend Voldemar, kes oli kõva leiutaja ja ratsionaliseerija,“ selgitab Pärnits. „Nende loomakujude tootmise eest sai ta veel kõva preemia.“

SUKKADEST MÄNGUASI? Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits näitab sulatatud kapronsukkadest valatud mänguelevanti - selliseid asju tehti 50ndatel aastatel Pärnus. Foto: Aldo Luud

Saksamaalt pärit metallkonstruktor jõudis poisini nimega Aleksander Roog Hiinas, kus ta vanemad pea sada aastat tagasi töötasid. 30ndatel rändas pere tagasi Eestisse ja konstruktor võeti kaasa. Mõne aasta eest, mil vanahärra Aleksandril hakkas täituma sajas eluaasta, otsustas ta konstruktori kinkida muuseumile.

Pärnitsa sõnul soovisid nad näitust ilmestada piltidega mängimisest, kuid see ülesanne osutus kummaliselt keeruliseks. „Kuigi tänapäeval tehakse kohutavalt palju pilte, siis mängivate laste pilte ei olegi kaasajast lihtne leida,“ selgitab ta. „Kui mõne leidsime, siis olid need kehva resolutsiooniga või kunagi Facebooki laetud ja originaali enam alles ei ole.“

Näitus „Täna mängime sajaga“ on vaatamiseks valla terve aasta, kuni järgmise aasta 10. veebruarini.