Kohtuistung Rein Kilgi üle seoses firma vara kantimistega.Foto: Stanislav Moshkov
Krimi
8. november 2018, 16:10

Prokurör näeb ärimees Rein Kilgi õigeks mõistnud kohtuotsuses ohu märke (15)

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja vaidlustab riigikohtus eilse Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega ettevõtja Rein Kilk ja tema kolm kaassüüdistatavat mõisteti õigeks Pere pagaritööstuse vara kantimises.

Kaldoja ütles Õhtulehele, et seadusandja on näinud majanduskeskkonna kaitseks vajadust ka kriminaalõiguslike mõjutusvahendite järele. "Selles kaasuses taandab aga ringkonnakohus oma otsusega kogu süüdistuse sisu ja süüdistatavate tegevuse suuresti üksnes tsiviilõigusele," nentis prokurör.

Ringkonnakohus leidis Kaldoja sõnul, et kontsernisisene tehing ema- ja 100%-lise tütarettevõtte vahel ei saa ühelgi juhul võlausaldajaid kahjustada ega olla kuritegu. "Selline otsus võib laiemas vaates tuua kaasa majandusalaste kuritegude devalveerimise, mis omakorda võib ettevõtluskeskkonnalt võtta ära võimaluse saada kriminaalõiguslike meetmete kaudu riigipoolset kaitset. Lõplik seisukoht selles küsimuses jääb aga mõistagi kohtule," märkis prokurör ja kinnitas, et vaidlustab ringkonnakohtu otsuse riigikohtus.

Kogu vara tõsteti tütarfirmasse 

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab AS Pere – uue nimega AS Lõuna Toiduainetetööstus – nõukogu liikmeid Rein Kilki, Neeme Raigi ja Kaie Raigi ettevõtte maksevõime olulises vähendamises ning Kristjan Oolot sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse kohaselt otsustas AS Pere nõukogu 2012. aasta veebruaris pärast majandusraskuste ilmnemist asutada tütarettevõtte Pere Pagar OÜ ja tõsta sinna üle firmale kuuluva kinnisvara koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid. Tütarettevõttega sõlmiti vara müügileping alla turuhinna ja tegelikult selle eest emafirmale raha ei laekunud. Kuna kogu majandustegevuseks vajalik vara oli võõrandatud, läks ettevõte pankrotti. 

Kui Harju maakohus mõistis neliku 28. mail kuriteos süüdi ja määras neile rahalised karistused, siis Tallinna ringkonnakohus jõudis täna vastupidisele otsusele. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ühele olulisele kaitseväitele vastamata. Nimelt leidsid advokaadid, et tegemist polnud mitte kuritahtliku ettevõttest vara väljakantimise, vaid kontsernisiseste tehingutega, mille käigus emaühing andis oma vara üle 100%-lise osalusega äsja asutatud tütarühingule.

“See ei saanud mõjutada emaühingu varalist seisu, kuna emaühingule jäi kuuluma tütarühingu osalus, mille väärtus kasvas emaühingu poolt üleantava vara võrra. Maakohus selle väite osas aga seisukohta ei võtnud,” märkis ringkonnakohus ja mõistis süüdistatavad õigeks. Seetõttu ei pea nad tasuma ka 200 000 euro suurust tsiviilhagi, mille pankrotihaldur esitas.