LISA KOMMENTAAR
13. oktoober 2018, 06:32
üldjuhul saab inimesest raamatuhuviline, kui ta on raamatu juurde saanud väikelapse east alates. Olid ajad, kui kodudes lastele loeti muinasjutte, unejutte ja üldse raamatust ette enne kui neist lugejad said. Nüüd on multikad, mis annavad rohkem silmale kui tunnetele ja mõtlemisele. Vaim jääb küll vaesemaks, suurt tarkust maailma asjadest saab see-eest kuhjaga. Ajad on sellised, mis ei soosi hingeharidust.
13. oktoober 2018, 00:43
Raamatute hinnad on nii kallid, et kes neid enam osta jaksab. Kui seisvatele raamatutele allahindlust tehakse, siis midagi neist vahest ikka soetan.
13. oktoober 2018, 06:40
Linnades on uuskasutuskeskused, kus müüakse kõikvõimalikke väärt raamatuid sentide eest. Meie linna raamtukogu koridoris on avariiul, kust saab võtta omale tasuta raamatut... Tallinnas on "Rahva Raamatu" keldrikorrusel väga soodsate hindadega raamatud. Loomulikult ei suuda tavaline inimene osta rohkem kui mõne raamatu aastas. Keskmiselt on ju hind ikka 21 €.
Koju on vaja ikka neid raamatuid, millel on sinu jaoks sisu ja väärtus rohkem kui üheks lugemiseks.
Koju on vaja ikka neid raamatuid, millel on sinu jaoks sisu ja väärtus rohkem kui üheks lugemiseks.
13. oktoober 2018, 00:25
Rahvatarkus ütleb küll, et
"Sõpru ja raamatuid olgu teil vähe, aga olgu nad head."
Aga hakkasin selle artikli peale mõtlema
ja räägin teile paar lugu.
1) Nooruses õppisin Tartu Ülikoolis.
Tol ajal oli kombeks, et sügisel käidi kolhoosis kartuleid võtmas.
Meie kursus sattus Võrtsjärve äärde. Seal lähedal elas ka üks ajalooõpetaja,
kes on hiljem olnud EV minister.
Ta kutsus meid endale külla, kuna meie olime ajaloo üliõpilased.
Tal oli üks tuba, mille kõik seinad olid täis raamaturiiuleid.
Toa keskel oli vaip ja väike ümmargune lauake, mille peal teetassid.
Vaevalt me sinna tuppa üldse äragi mahtusime,
aga istusime seal vaibal, jõime teed ja rääkisime hommikuni.
2) Ammu-ammu kohtusin ühe noormehega,
kelle vanematel oli väga uhke maja klaasist talveaiaga.
Me saime tuttavaks, kuna olime mõlemad pealtnägijad ühe liiklusõnnetuse juures,
kus suri 2 inimest.
Ta kutsus mu hiljem endale külla.
Tema tuba oli täis raamatuid.
Ja ta toal oli hästi vahva lagi, nagu samblast. Ta ütles, et ta mõtles välja, kuidas panna pahtel laest niimoodi voolama ja värvis selle hiljem roheliseks.
Ta tuli aastaid hiljem minu käest küsima,
et "kuidas sa tegid seda põdrasamblateed köha vastu?"
"Sõpru ja raamatuid olgu teil vähe, aga olgu nad head."
Aga hakkasin selle artikli peale mõtlema
ja räägin teile paar lugu.
1) Nooruses õppisin Tartu Ülikoolis.
Tol ajal oli kombeks, et sügisel käidi kolhoosis kartuleid võtmas.
Meie kursus sattus Võrtsjärve äärde. Seal lähedal elas ka üks ajalooõpetaja,
kes on hiljem olnud EV minister.
Ta kutsus meid endale külla, kuna meie olime ajaloo üliõpilased.
Tal oli üks tuba, mille kõik seinad olid täis raamaturiiuleid.
Toa keskel oli vaip ja väike ümmargune lauake, mille peal teetassid.
Vaevalt me sinna tuppa üldse äragi mahtusime,
aga istusime seal vaibal, jõime teed ja rääkisime hommikuni.
2) Ammu-ammu kohtusin ühe noormehega,
kelle vanematel oli väga uhke maja klaasist talveaiaga.
Me saime tuttavaks, kuna olime mõlemad pealtnägijad ühe liiklusõnnetuse juures,
kus suri 2 inimest.
Ta kutsus mu hiljem endale külla.
Tema tuba oli täis raamatuid.
Ja ta toal oli hästi vahva lagi, nagu samblast. Ta ütles, et ta mõtles välja, kuidas panna pahtel laest niimoodi voolama ja värvis selle hiljem roheliseks.
Ta tuli aastaid hiljem minu käest küsima,
et "kuidas sa tegid seda põdrasamblateed köha vastu?"
13. oktoober 2018, 00:25
Kaldun arvata, et lood on siiski teisiti. Noored, v.a. vähesed erandid, ei loe peaaegu üldse raamatuid.
Huvitav, kust need keskmised arvud on saadud?
Huvitav, kust need keskmised arvud on saadud?
12. oktoober 2018, 22:54
On vist riike, kus peale koraani midagi muud pole lubatudki.
12. oktoober 2018, 21:19
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
12. oktoober 2018, 23:56
Ma lugesin samuti seda iga õhtu, oli üks väga kurva lõpuga raamat.
KOMMENTAARID (8)