Professor hoiatab konnamürgihuvilisi: kambo ohustab eriti südant ja kahjustab maksa (32)

54-aastane ehitajana töötanud mees käis mõned aastad tagasi ehitustöid tegemas ka end selgeltnägijaks ja osteopaadiks nimetava Ragna Oro-Visteri kodus Jõelähtmel. Maikuus kukkus ehitaja Oro-Visteri talus kokku ja suri. Kohale jõudnud kiirabile väideti, et ta oli seal ehitamas, kuid sugulased väidavad, et mees oli seansil.

Mehel olid isiklikus elus olnud viimase aasta jooksul pöördelised ajad - otsustas aastaid kestnud abielu lahutada ning leidnud enda ellu asemele uuegi naise, kellega koos maailmapilti avardamas käidi. Nii käis mees Ragna Oro-Visteri poolt korraldatavatel seanssidel pidevalt konnamürgist eluküsimustele vastuseid otsimas. Mis täpselt tol päeval juhtus, ei ole päris teada. Teada on vaid see, et eneseleidmise rajal olnud mees suri.

Konnamürk ehk kambo on äärmiselt tugev närvimürk, mida eritab Amazonase vihmametsades elav roheline puukonn Phyllomedusa Bicolor. Mürk saadakse kätte konna kaapides. Mürk hakkab konna masseerimise peale erituma. Kambo konnateraapia on täiesti legaalne igalpool maailmas. Ainus piirang on Brasiilias, kus ei tohi kambo teraapiat reklaamida, et vältida konnade kommertslikku ära kasutamist.

Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja ja farmakognoosia professor Ain Raal hoiatab see-eest, et puu-konna kambo või sapona tuntud kuivatatud nahasekreedi tarvitamisega kaasnevad mitmed ohud. „Tegemist on rahvameditsiinis ammutuntud vahendiga, kuid senised teadusuuringud ei tõenda selle toimeid ega anna alust selle kasutamiseks ühelgi näidustusel. Küll aga näitavad uuringud, et kambo toimeained ja kambo tervikuna avaldab inimese organismile organeid kahjustavat toimet, ohustades eriti südant ja kahjustades maksa. Selle käegakatsutavateks tõendusteks on manustamisel ilmnevad tüüpilised mürgitustunnused,“ selgitab Raal ning viitab, et internetis ringleval väitel nagu kambol ei ole kahjulikke kõrvalnähtusid, kui seda tehakse vastutustundlikult, puudub teaduslik alus.

"Ma ei tea ühtegi märkimisväärse toimega looduslikku bioloogiliselt aktiivsete ainete kompleksi, mille kasutamine oleks "täiesti turvaline“ ja millel poleks kõrvalnähtusid. Ärge uskuge niisugust asjatundmatut juttu, farmakoloogial on omad loodusseadused! Alles hiljuti avaldas ajakiri Journal of Forensic Science (2018, 63) artikli kambot tarvitanud meesterahva äkksurmast,“ toob Raal välja ja selgitab, et kambo kõik vastunäidustused pole veel selged.

„Mitteametlikest allikatest pärineva toote täpne koostis on teadmata ja bioloogilised omadused standardimata. Nagu ravimtaimedegi puhul võib bioaktiivsete ainete sisaldus ühes ja samas bioloogilises liigis varieeruda suurtes piirides, nagu ka üksikute toimeainete proportsioonid kogu kompleksis. See mõjutab suurel määral nii preparaadi toimet(ust) kui ka üleannustamisest tulenevat ohtlikkust. Seda kõike arvestades võivad isegi „vastutustundlike“ annuste kasutamisel tulemuseks olla organkahjustused ja veelgi halvemal juhul uued surmajuhtumid,“ selgitab professor.

„Eelnev ei välista, et kunagi jõutakse kambo baasil efektiivsete, suhteliselt ohutute ja usaldusväärse kvaliteediga ravimpreparaatide tootmiseni, kuid praeguseks on selleni pikk maa ja pole teada, kas selleks on piisavalt alust. Kokkuvõttes soovitan oma tervist ja elu ohustavate eksperimentidega mitte tegeleda. Mõistlik on varuda kannatust kuniks meie teadmised kambost on praegusest põhjalikumad.“

Õhtuleht proovis saada ühendust Ragna Oro-Visteriga, kuid oma mobiiltelefonile naine ei vastanud. Telefonitsi õnnestus tabada tema abikaasa Erki Vister, kes palus juhtunut puudutavad küsimused e-mailile saata, kuna telefoni teel ei saa rääkida. „Ma olen hetkel tööl,“ põhjendas ta. Tööpäeva lõpuks vastust ei laekunud.