GALERII | „Vaheaeg! Saate ringi jalutada ja puhata. Avatud on ka rongi... tualett!” (1)

Tartus sätib vihmale. Vaksali ees ohib rong, perroonil askeldavad Tartu Uue Teatri tüdrukud. Kõrvaklapid, suured nagu karu kõrvad, tahavad jagamist. Von Krahli teatriga kahasse loodud lavalugu „BB ilmub öösel” algab rongis ja jätkub Tapa raudteejaama perroonil ning räsitud jaamahoone ootesaalides. Lõpp saabub Tapal. „Vaata kindlasti, et astuksid õigesse rongi!” vannutab meelespea, mis tulijaile pihku surutakse. Mõistlik, kes see ikka jõuab pärast kõiki valesse rongi eksinud lambukesi koduteele juhatada.

Teatrirahvas koguneb rongi pisitasa. Reisirahvas samuti. Neil, kes tahavad näha teatrisarjas „Sajandi lugu” mängitavat tükki, mille toimumisaeg on aastad 1940-1950, on teatriklapid peas. Teistel mitte. Hea ja lihtne aru saada, kes on kes. Teiste seas silkab vagunisse näitleja Kristel Leesmend – ei mingeid klappe, surfab hoopis telefonis mis kole.

Lugu läheb lahti kuuldemänguna. Kõlab vihmsabin. Vähe ärksam kui rongivaguni akna taga. Näitlejate Evald Aaviku ja Robert Annuse hääled elavad otse kõrva sees. See on Mati Undi romaani “Brecht ilmub öösel” algus. Lugu sellest, kuidas kirjanik Bertold Brecht veetis Hitleri-aastad emigratsioonis, sealhulgas 1940-41 Soomes eestlasest soome kirjaniku Hella Wuolijoe külalisena. Unt lähetab Brechti, ta naise Helene ning armukesed Margarete ja Ruthi Eestist üle Soome lahe 80 kilomeetri kaugusele. On 1940. aasta suvi, kui Eesti okupeeriti ja võeti Nõukogude Liidu koosseisu. Põhjamaale prantsatanud Brecht kaotab pea: Euroopas on Hitler, Soome laantes lõukoerad ja härjad, idas kunagi nii armastatud, nüüd aga ohtlikuks muutunud Nõukogude liit.