Juubeliaasta üheks tipphetkeks tõotab kujuneda 19. augustil lauluväljakul toimuv ühine laulmine „Laulu võim“Foto: Robin Roots
Eesti uudised
26. aprill 2018, 16:58

Juubeliaasta jätkub: ees on tammede istutamine, talgupäev ja suur suvenädal (3)

Eesti juubeliaasta programmis on üle kahe tuhande ürituse ja Eesti 100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on nimekiri praegugi avatud.

„Juubeliaasta käib täie hooga!“ rõõmustab Rohumaa, kelle sõnul on kõik EV100 valdkondlikud programmid käivitunud nii Eestis kui ka välismaal. Eestile on tehtud ka juba üle 1200 kingituse.

Juubeliaasta senistele sündmustele mõeldes toob Rohumaa välja, et filmiprogrammi avafilm „Seltsimees laps“ on kogunud pea 100 000 vaatajat, teatrisarja etendus „BB ilmub öösel“ võitis teatrikunsti- ja lavastajaauhinna, sarjas on ees veel kolm lavastust. Arhitektuuriprogrammi raames on avatud uuendatud Tõrva keskväljak, järgmisena, 22. augustil avatakse Valga värskenduskuuri läbinud linnasüda.

Kõigis Eesti suuremates muuseumites on EV100 näitused. Peagi asendub Kunstihoones ja galeriides olev näitus „Riik ei ole kunstiteos“ järgmise riigi 100. sünnipäevale pühendatud väljapanekuga – Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusega „Juubelikevad 2018“. EV100 raamatusarja viis esimest raamatut on juba ilmunud, 39 Eesti eri valdkondade arengulugusid kajastavat teost ootavad veel avaldamist.

Eesti 100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa südame on teinud soojaks üritused, mis muudavad Eesti paremaks ka tulevaste põlvede jaoks. Foto: Tiina Kõrtsini

Jaanus, millised hetked on juubeliaasta toimkonna liikmetele endile seni kõige rohkem hinge läinud?

Kindlasti on igal korraldustoimkonna liikmel erinevad sündmused, kingitused või projektid, mis on eriti armsaks saanud ning sügava mulje jätnud. Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise juures on märgiline see, et kõik saavad kaasa lüüa ja algatused on väga erinevad. Minu jaoks on kõige liigutavam mõelda, et sellised algatused nagu „Laste vabariik“, „Eesti 100 tamme“ ja „Hea avalik ruum“ muudavad Eesti täisväärtuslikumaks ka järgnevate põlvkondade jaoks. See teeb südame nii soojaks.

Lähinädalatel on ees tammede istutamine ja talgupäev. Mille poolest need üritused on erilised? Kuidas sündis otsus, et kogukondadesse tuuakse kogukonnavärvid?

Juubeliaasta kevad on sisse juhatanud järgmise EV100 tähistamise perioodi, mille keskmes on kogukonnad, meie rahvas, koos olemine ja tähistamine. Meie juured on paikades, millest igaühel on oma nimi ja tegelikult ka triipkood, mille meie esiemad kudusid just selle paiga seelikutesse. Need on meie kodukülade ja kihelkondade nimed ja värvid. Neis kohanimedes ja triibustikes peitub topelt kood, mille me võib-olla oleme unustanud, kuid mis meid tugevasti ühendab. Just seetõttu sümboliseerivad Eesti kihelkondade värvid EV100 kevadsuviseid sündmusi.

Tammepuu istutamine ja talgupäev annavad toreda võimaluse kutsuda kokku pere, sõbrad, kolleegid või kohalik kogukond ning veeta ühiselt üks meeldejääv päev. Riigikantselei kingitus „Eesti 100 tamme“ sai tegelikult alguse juba 2013. aastal, kui lapsed korjatud tammetõrudest tammeistikud võrsuma panid. Juubeliaasta maikuul istutatakse need tammeparkidesse üle Eesti, mis jäävad Eesti juubelit pikaks ajaks meenutama. Loomulikult on ka kõik eraisikud ja organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal oodatud istutama oma tammepuid.

Teeme Ära talgupäev, kuhu juba 5. mail kõik koristama on oodatud, on sel aastal pühendatud Eesti 100. aastapäevale. Eesti inimestele on ajast aega olnud oluline kodukoha tunnetus ja seega ootame talgupäeval kõiki tooma oma paikkondlikku ajalugu tänapäeva ning taasavastama oma kodukoha kihelkonnavärve. Kinkides kodukandile värvilise pidurüü, saab valmistuda eesootavaks „Suureks suvenädalaks“.

Ühislaulmise „Laulu võim“ kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Foto: Heiko Kruusi

Mida kujutab endast „Suur suvenädal“?

„Suure suvenädalaga“ tähistatakse juubeliaastal taasiseseisvumispäeva, see toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. See on õige aeg olla Eesti 100. sünnipäeval.

„Suur suvenädal“ algab 17. ja 18. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ning lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti. Nädala üks tipphetki on 19. augustil toimuv üleilmne üheslaulmine „Laulu võim“, mis toob Eesti rahva ja sõbrad üle maailma kokku laulma armastatud eesti laule. Sel nädalal on ka õige aeg teha Eestiga tutvust juubelimatkadel või suuremates linnades toimuval rattasõidufestivalil Tour d’ÖÖ. Ja paljudes kogukondades üle Eesti ootavad külalisi peod „EV100 igas külas“.

„Suure suvenädala“ kava täieneb pidevalt, seega tasub silm peal hoida juubeliaasta veebilehel www.ev100.ee/et/suvenadal.

Kas ootate ka praegu juubeli puhul kingitusi? Mis on olnud senised erilisemad kingitused?

Programm on avatud ja kõik kingitused on teretulnud. 1200 kingituse seast on tõesti keeruline valikut teha. Kuna ma tean, et Eesti inimesed on need kingitused ise välja mõelnud, EV100 veebi üles pannud ja tegutsevad nende teostumise nimel ihu ja hingega, siis ongi need kõik erilised.

Enamik kingitusi on tehtud kellelegi mõeldes – on kootud suur Eesti lipp, kootud villaseid sokke-mütse, kirjutatud raamatuid, loodud kunsti. Kõik need kingitused on leidnud või leiavad oma koha muuseumites, raamatukogudes, inimeste kodudes ning jäävad meenutama juubeliaasta pidustusi.

------------------------------

Mulluste Teeme Ära talgute üritus Snelli tiigi ääres Foto: Jörgen Norkroos

Üle 1500 talgu

Teeme Ära talgupäeva korraldajate teatel oli eelmiseks nädalaks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks sobiva.

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on juba üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile.

Tänavune aasta on eriline, sest lisaks kevadisele talgupäevale toimub sügisel maailmakoristuspäev, mis leiab aset 15. septembril ning on osa EV100 programmist ja üleilmsest koristuspäevast. Ettevõtmisega soovitakse teha ühine kingitus Eestile ja koristada metsad prügist puhtaks.

-----------------------------

Matkajad Sander Linnus, Joosep Tammemäe, Reeda Tuula ja Henry Linnard EV100 matkal Endla rabas Foto: Aldo Luud

100 põnevat matka

Juubeliaasta raames toimub matkasari, mis pakub üle saja sportliku võimaluse Eestimaa loodust avastada. Igal kuul toimuvad matkad vähemalt kahest matkaliigist, valik ulatub räätsamatkadest kopravaatlusmatkadeni.

Aprillis algasid matkad vooluveekogudel, looduskaitse- ja seiklusmatkad, avavete- ja pärimusmatkad, ratta- ja tõukerattamatkad, loodusvaatlus- ja korilusmatkad, rabamatkad, auto- ja motomatkad ning tõukekelkude ja uisumatkad, mis kestavad kogu juubeliaasta.

Matkade kohta leiab lisa lehelt www.ev100.ee/juubelimatkad.

--------------------------

Sindi saab tammepargi

1. mail kell 12 oodatakse pärnumaalasi Sindi linna loodavasse Ojakalda parki, et istutada ühiselt Eesti 100. sünnipäeva puhul 100 tammepuud ja kuulata kringli kõrvale Ott Leplandi kontserti. Kell 12.15 algab ühine tammede istutamine, kell 13.10 astub lavale Ott Lepland. Laste rõõmuks on kohal Bruno Lottemaalt.

Juubeliaasta kevadel saab vähemalt ühe EV100 tammepargi iga maakond. Näiteks Swedbank rajab koos RMK-ga üle 2000 puuga Tammiku Ida-Virumaale Kurtnasse.

Tammede istutamine ja parkide rajamine on kavas mais, Swedbanki tammik istutatakse 12. mail. Enamik EV100 tammeparke avatakse 1. juunil, sealhulgas viie hektari suurune riigi esindustammik Tamsalus. Selle paiga teeb eriliseks osalt nii nimemaagia kui ka asukoht ise – Tamsalu paikneb keset Eestit ning sinna pääseb hästi ligi kas või rongiga.

Oma tammepargi istutamisest palutakse teavitada aadressil [email protected]. Täpsemat infot tammeparkide kohta leiab aadressilt www.EV100.ee/tammed.

------------------------------

Kuue autori ausad lood

4. mail jõuab kinodesse Eesti 100 filmiprogrammi esimene dokumentaalfilm „Juured“, mis jutustab kuue autori isiklike lugude kaudu murdepunktidest elus.

„Nii ausat dokumentaalfilmi pole Eestis varem tehtud. On väga huvitav vaadata, kuidas need kogenud naisrežissöörid, kes on varem teinud dokumentaal- ja mängufilme, on pööranud kaamera enda suunas, rääkides lugusid armastusest, kaotusest, vananemisest ja lähisuhetest,“ sõnas filmi produtsent Ülo Pikkov. „Seda filmi vaadates saab valada nii pisaraid kui ka südamest naerda ja lisaks omajagu rännata, sest autorite lood on jäädvustatud Makedoonias, Tšehhis, Tais ja Eestis,“ lisas ta.

Filmide autoriteks on Nora Särak („Poeem armastusest“), Aljona Suržikova („Oodates imet“), Kersti Uibo („Emakivi“), Moonika Siimets („40 aastat hiljem“), Anna Hints („Emaga kloostris“) ja Heilika Pikkov („Mu liha ja veri“).

Eesti 100. sünnipäevaks valmib viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari „Pank“. Peale „Juurte“ jõuab sügisel kinodesse režissöör Joosep Matjuse eepiline dokumentaalfilm Eestimaa metsikust loodusest „Tuulte tahutud maa“.

Lisainfot filmiprogrammist leiab lehelt www.EV100.ee/filmid.