Krista Aru kahtleb Vabaerakonna töövõimes riigikogus (12)

Algatuseks nendib Aru, enda naiivsust, et arvas, et erakonnas, kus on koos palju inimesi, kellel on omad arvamused, hinnangud ja tahtmised, on ühel inimesel võimalik ette näha selle arenguid.

„Pärast suvist kokkusaamist Vabaerakonna fraktsiooni inimestega Peedul tekkis mul lootus, et Vabaerakond võib siiski, hoolimata kõikidest raskustest, omavahelistest möödarääkimistest ja vasturääkivustest, oma algse aatelise aluspinna üles leida ning siis, tööd tehes, üheskoos ka riigikogu valimistele minna. Nii see siiski ei sünni.,“ kirjutab Aru. „Praeguses seisus, kus lahkarvamusi ja möödarääkimisi klaariti ühelt ja teiselt poolt kõigepealt ajakirjanduse vahendusel, mitte omavahel, on selle ideelise seisukoha – toome uut poliitilist kultuuri loosungiga „Aru pähe!“, – juurde tagasipöördumine välistatud. See poleks enam aus ega usaldatav. Mind aga köitis Vabaerakonna juures just see seisukoht.“

Aru hinnangul on veel vara öelda, mis siis ikkagi erakonnas juhtus, et inimesed on omavahel raksu läinud. „Võib-olla polegi ühte suurt ristteed, vaid on tehtud mitu valet pööret, millest üks sai saatuslikuks.“

Samas kritiseerib Aru Vabaerakonna õhulisust, mille külge ei haaku midagi kindlat. „Iga suurem ja aatelisem siht tuhmub, kaotab usutavuse ja kõige halvemal juhul kisutakse ribadeks, kui see jääb õigel ajal ajakohastamata, praktilise elu vajaduste ja nõuetega konkretiseerimata,“ ütleb Aru. „Jäädes elunõudmistest kaugele, liiga üldiseks, muutub see lihtsalt nii kergeks, et selle matavad enda alla inimeste suured ja väikesed isiklikud ambitsioonid. Isiklikel ambitsioonidel on aga palju nägusid ja külgi, tänu millele saab esialgsest omakasupüüdmatust püüdest midagi kergesti rünnatavat ja naeruvääristatavat.“

Aru enda sõnul võttis ta Kauksis, kus toimus Vabaerakonna esinduskogu, pikalt sõna, öeldes välja selle, mis tal peamiselt südamel: „Seni, kuni keerdsõlmi, möödarääkimisi ja lahkarvamusi, lahti ei harutata, on ka väga hea valimisloosung ja -programm õõnes. Sellel pole sisulist kandepinda, see ei hakka kõlama ega kedagi köitma.“

Aru postitusest järeldub, et lahkhelid pole tänaseks lahenenud ning see tekitab järgmisi küsimusi, kuna 22. augustil toimub riigikogu täiskogu, kus ametisse peaks nimetatama järgmine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. „Millisena ja kuidas hakkab nüüd tööle Vabaerakonna fraktsioon? Mitu liiget meil siis on? Kas kaheksa, seitse või veelgi vähem? Selle koosseisu, milleks meil kõigil on rahva poolt mandaat, tööaeg kestab veel ju pool aastat,“ küsib Aru.

Teatavasti andis Vabaerakonna endine juht ja praegu veel ametlikult Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik reedel Kauksis teada, et on loomas uut poliitilist liikumist ning palus ajakirjanikel viidata endale kui lihtsalt riigikogu liikmele. „Kas Vabaerakonna fraktsioon suudab olla endiselt töine ja toimekas, või pääseb fraktsiooniski esiplaanile igaühe nii loomulik ja arusaadav mure oma tuleviku pärast, mis sunnib teatud arupidamistes, koosolekutest ja seisukohtadest hoopis eemalduma?“

Eelmise nädala alguses, kui Õhtuleht küsis Arult kommentaari, kas Vabaerakonna fraktsiooni töö on häiritud, kuna erakonna esimees Andres Herkel ja fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp saavad ühise lapse, ütles ta, et probleeme, tegemaks tööd riigikogus, Vabaerakonna ei ole. „Kui inimesed tahavad tööd teha, siis ei ole see, et keegi saab lapse või keegi abiellub või keegi ka lahkub, me oleme üle elanud ka kolleeg Andres Ammase lahkumise, takistuseks. See on elu,“ ütles Aru.