Voldemar Kuslap: Teo Maiste kaotus on korvamatu, ta oli piirideta laulja (1)

„Ühel hooajal kaotada kaks pikaaegset juhtivat bassi – Mati Palm ja Teo Maiste –, see on korvamatu kaotus. Nemad kandsid bassi repertuaari aastakümneid oma õlgadel. Olid Ott Raukase järel kaks tõesti väärikat bassi, kellel asendamatu roll Estonia repertuaari bassipartiides. Ma olen sõnatu. 

Teod oli loodus õnnistanud sügava musikaalsuse ja muusikalise käekirja oskusega. Ta oli peen muusik, laulja ja interpreet,“ kinnitab Kuslap, kes peab Teo Maiste ampluaad ilmatu suureks. „Ta võis laulda dramaatilisi, koomilisi, lüürilisi laule nii moodsas kui klassikalises helikeeles. Ta oli piirideta laulja!“ ülistab Kuslap lahkunud kolleegi.

Voldemar Kuslap ja Teo Maiste esinesid koos aastaid. „Esimesena tuleb meelde „Don Pasquale“. Tema laulis Pasqualet, mina doktor Malatestat ja seda kuulsat aariat, mida laulsid omal ajal Georg Ots ja Ott Raukas, laulsime aastakümneid kõikvõimalikel kontsertidel. Küll aastapäevadel, pulmades ja muudel austamisõhtutel,“ meenutab Kuslap. „Ta oli ka asendamatu partner „Don Juanis“, kus tema roll oli Leporello,“ lisab ta.

Teo Maiste küüditati 1941. aastal koos ema ja kahe vanema vennaga Siberisse. „See oli teda piisavalt karastanud,“ kommenteerib Kuslap. „Selle võrra oli ta ehk kinnisem. Ega ta endast suurt midagi ei rääkinud, aga ta oli tore kolleeg – alati abivalmis, mõnus ja oivaline lavapartner,“ iseloomustab Kuslap. „Just nimelt oivaline! Nagu ideaalselt haakuvad hammasrattad. Ta mõistis sõnadeta,“ leiab leinav kolleeg.

„Teo käis kuni viimase otsani pea kõikidel Estonia seltsi üritustel, sealhulgas estoonlastest juubilaride austamisõhtutel,“ meenutab Kuslap viimast kohtumist Maistega. „Ma olen sõnatu. Kaks niisugust tipp-bassi ühel hooajal... ja üleeile läks meie kauaaegne opereti solist Silva Urb. See on paratamatu,“ ohkab ta. „Generatsioonide vahetumine käib igas teatris.“