Väino Puura: kui kurtsin, et naise mängimine ajab hingeldama, ütles Teo, et vanust ka juba!

Puura mängis Maistega koos paljudes etendustes ning laulis koos kõigis ooperites.

"Ta oli minu romantilise noorusaja üks teenäitajaid. Vanem kolleeg, kes oli juba aastaid töötanud Estonias, kui mina alles seal alustasin," meenutab Puura. "Ma imetlesin tema kõlavat häält, näitlejameisterlikkust ja mehelikku olekut, mis oli minule kui noorele mehele väga tähtis. Üks ooperilaulja peab ju olema vägev, mehelik ja tugeva häälega!"

Puurale meenub esmajoones 2000. aasta muusikali "Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud" ettevalmistus, kus tema mängis Daphnet ja Maiste sir Osgoodi.

"Ma olin seal natuke haige ja kurtsin, et ajab hingeldama see naise mängimine, siis tema teatas, et peaksin hakkama passi ka vaatama juba. Ta oli minust kaks aastakümmet vanem, mina olin siis 50 ja tema 70 ringis!" naerab Puura.

Puura sõnul oli Maiste ontlik, soliidne ja intelligentne mees, kes sai kõigiga läbi.

"Ei tule nagu ette, et tal oleks olnud armuskandaale või mingisuguseid fopaasid ütlemistest või vihahoogusid... Huvitav, tema läks läbi elu niimoodi, et tal ei olnud kellegagi konflikte. Vähemalt mina ei mäleta midagi sellist," sõnab Puura.

Just seda peabki ta kadunud kolleegi puhul erakordseks. "Ta ei vihastanud kedagi välja ega näidanud välja, et on vihane. Enda sees on inimesed ikka emotsionaalsed - eriti artistid! -, kuid tema hoidis tagasi. Ta oli täiesti eriline tüüp selles suhtes," märgib Puura.