Armin Karu selgitas "Pealtnägijas", miks Olympicu maha müüs: pere kannatas, sest mul ei olnud puhkerežiimi (23)

Kui selgus, et Karu oli Olympicu maha müünud, oli see pommuudis. Karu ei olnud selgitanud, miks ta oma firma maha müüs. Mehe sõnul peitub põhjus selles, et ta lihtsalt väsis ära. 

“Olympic on 25-aastane. Ja ikkagi nii-öelda esimesed paarkümmend aastat oli see ikkagi lausa oma ööune arvelt. Ja ei ole olnud sellist normaalset režiimi, pere kannatas selle tõttu, puhkerežiimi ei olnud,” selgitab ta. 

Lisaks painas meest see, et ta ei julgenud enam investeerida. “Mine tea, mis juhtub, kartus oli sees,” tõdeb ta. “Siis leidus firma, kes hindab Olympicut ja tahab seda jõuliselt edasi viia, kel on  fintantsvahendeid ja võimalusi seda teha. Meie kasvatasime selle lapse (Olympicu - toim.), aga nüüd tuli talle anda võimalus kasvada veel suuremaks, sest ta peab ju edasi kasvama,” räägib mees.

Olympic müüdi liialt odava hinnaga?

Uudis sellest, et Karu firma maha müüb, tekitas ühtaegu elevust ja imestust ka börsifirma väikekatsionäride seas, kelle hinnangul oli 1,9 eurot aktsia pealt kriminaalselt madal müügihind ning kaaluvad nüüd ostja vastu kohtusse minekut.

Karu sõnul ei vasta see tõele, et Olympic müüdi liialt madala hinnaga. “Kui kui me müüsime liiga madala hinnaga, siis meie saame ju kõige vähem raha, sest, meil oli ju kõige suurem osalus, nii et see tegelt jutt nagu ei vasta tõele tegelikult. Me tegelikult kauplesime ikka väga hea hinna välja. Meie aktsia keskmine hind viimase poole aasta jooksul ei ole kaugeltki mitte 1,9. Kui me saime 1,9 kätte, oli see meil väga suure nö läbirääkimiste töö ja vaeva tulemus. Ma usun, et see oli väga hea tulemus,” sõnab ta. 

Karu alluvad nendivad, et mehe alluvuses töötamine oli päris keeruline. Karu sõnul on tema alluvad saanud kõva kooli ning pääsevad igale mujale poole tööle ilma pikkade tööintervjuudeta.

“Õhkkond on Olympicus töine, meil ei ole muidu jutustajaid. Kui on töö, siis teeme tööd. Loomulikult leiame ka aega, et pidada peale tööd pidu. Eks me oleme nõudlikud sellepärast, et kui eesmärgid on kõrged, siis ilma nõudlikkuseta nendeni sa lihtsalt ei jõua,” räägib ta.

Kasiinoäri sai alguse külastusest Las Vegasesse

1980ndate rahvusliku ärkamise ajal tegi Karu Eestis menukat mündi- ja lipuäri. 1991. aastal augustis - samal ajal kui Eestisse sõitsid Vene tankid - sattus Karu juhuslikult abikaasa Kaiaga Ameerika Ühendriikidesse sugulaste juurde, kus kasiinoparadiis Las Vegas võlus ta esimesest hetkest.

“See oli see hetk, kui ma nägin, kuidas seda kasiinondust saab arendada tegelikult, kuidas see asi võiks välja näha. Sest sellel ajal siin ju juba olid esimesed mänguautomaadid kinode ja kaupluste eesruumides, ühe hotelli üleval korrusel olid isegi mängulauad olemas,” meenutab ta.

“See kõik oli juhuslik siin, et lihtsalt pannakse automaadid seina äärde ja siis seal on veel saepuru maas, inimesed istuvad seal oma üleriietega, võib-olla isegi sülitatakse sihvkasid maha. See oli kõik nii madalal tasemel, oli näha, et seda saab niivõrd palju paremal tasemel teha,” räägib ta.

2000ndatel keskel tegi OEG tohutu tõusu ja 2006. aastal läks börsile. Sisuliselt algusest on ettevõtet juhtinud tandem, kes on nagu must ja valge koer. Kui firma üks omanik Jaan Korpusov hoidis diskreetset joont ja elas näiteks Mustamäe korteris, siis Armin Karul on soont glamuurile, näiteks on talle kuulunud mitu kopsakat jahti ja villat ning ta juhtis isegi telesarja „Mantlipärija“, mille eeskujuks oli Donald Trumpi analoogiline äri-reality.

Hiljuti tulid päevavalgele nö “paradiisi paberid”, kus selgus, et Karul on Maltal registreeritud luksusjahid. Karu sõnul on tal tõepoolest üks jaht olnud, mis oli Malta lipu all, aga see on tänaseks müüdud.

“Malta lipu all oli sellepärast, et see lihtsalt oli Malta lipu all enne. Ma ostsin ettevõtte, kellel oli Maltal see jaht. Ta oli seal juba registris, lipu all, ja loomulikult ma sõitsin selle all edasi. Nii lihtne see ongi!” selgitab Karu, kinnitades, et mujal palmisaartel tal vara pole. “Eestis on tegelikult olnud võimalik tegutseda ja tulumaksuseadus on nii soodne, et pole põhjust hoida mingisugust offshore’i.”

Ebaõnnestunud inimrööv ja atendaadikatse

Tulenevalt oma tööst figureerib Armin Karu glamuuriüritustel ja seltskonnaajakirjanduses. Mõistagi pole tema edu jäänud märkmata ka kurjategijatel. Vähemalt korra, 2007. aasta lõpus, olid plaanid väga konkreetsed. Punt noorukeid kavandas Karu tütre, toona 22-aastase Ines Karu röövimist ja nõuda kasiinoärimehelt tütre elu eest 15 miljonit eurot lunaraha. Õnneks sai politseil piisavalt vara jälile.  

’’Enne, kui see asi läks reaalseks, see asi avastati ja kuulati pealt ja võeti inimesed kinni,” ütleb Karu. “Aga nad olid ikka päris lähedal, et see oli nädalate küsimus, et oleks tõesti ta võetudki Pirital autosse ja hoitud kinni. Nii et ma olen väga tänulik politseile selle eest.”

Karu sõnul on ta sellele mõelnud, et võib-olla tema tegevus ja edukus maksab ta lähedastele kuidagi kätte.

“Siin on ainukene garantii see, et kõik, mida ma teen, on avalik, kõik need rahad, mis liiguvad, on seaduslikud. Ja see ongi see garantii, et ma saan ka loota riigi struktuuridele, ma saan ka loota politseile, ma saan ka loota kaitsepolitseile, kui abi vaja on,” arvab ta.  “Me ei saa ju jätta äri edasi arendamata. Me ei saa seda jätta tegemata sellepärast, et äkki midagi juhtub, äkki tulevad mingisugused kurikaelad.”

Oma või lähedaste elu ja tervise üle hirmu tundis ta põhiliselt 90ndatel, kui käis ööklubis või diskodel. “Siis seal olid ikkagi need grupeeringud, kes ringi käisid ja valimatult inimesi kolkisid. See on päris ligidalt mööda läinud.”

Mmehele on tehtud ka atendaadikatse. “Me võtsime ühe konsultandi, kes osutus kurikaelaks, ta hakkas kedagi palkama, kes teeks atendaadi. See oli väga selge ja reaalne plaan, ta mõisteti Eesti kohtu poolt süüdi mitmes astmes. Ma pean olema väga tänulik KAPO-le, kes loo ära lahendas tänu oma professionaalne tööle,” ütleb Karu.

Nüüd tahabki mees tagaplaanile hoida. “Ma ei ole enam omanik ja tahangi rohkem tahaplaanile hoida, börsifirma juhina ei ole võimalik seda teha. Nüüd on võimalus olemas,” sõnab ta. 

Lähiajal loodab Karu täita ammuse unistuse - minna Ahto Valteri eeskujul ümbermaailmareisile. Pikemaid plaane ta hetkel ei ava, aga lubab, et äsja vabanenud 136 miljonit leiavad juba peagi kasutust mõnes uues ärinišis.

“Pensionipõlve ma pidama ei kavatse jääda, kindlasti soovin ma veel midagi suurt korda saata. Ja mulle väga meeldib inimestele pakkuda selliseid positiivseid emotsioone. Mis on ju ka Olympicu üks põhiväärtus olnud. Seda tahan ma ka tulevikus pakkuda, et inimesed tunneksid midagi positiivset,” räägib ta. 

“Pildilt ma ära ei kao, kui tõesti ei juhtu kõige hullemat ja ma auto alla ei jää, mine tea, eks ole. Elu on nii ootamatu ja ettearvamatu,” lõpetab ta.