EESTI LASTE TELEEMA: „Adun väga selgelt, et ema kingad on mulle liiga suured, et ma neid kunagi täita suudaksin. Mida ma aga saan teha, on jätkata stuudiotööd, kus see tal paraku pooleli jäi ning teha seda võimalikult hästi,” mõtiskleb Eve tütar Teele, nüüdne Lasteekraani Muusikastuudio juht. „Ema ehitas laulustuudiot 25 aastat. Ma isegi ei tea, kas keegi on kokku arvutanud, kui suur oli see hulk lapsi, kelle ellu ema jälje jättis. See number küünib mitmetesse tuhandetesse.”Foto: Ülo Josing/ ERR
Inimesed
16. aprill 2018, 00:01

Eesti laste teleema Eve Viilup lõi lastesaateid ja laulustuudio, mille toel on suureks kasvanud tuhandeid lapsi

Teele Viilup: „Mitu korda on tekkinud tunne, et peaks emale helistama ja nõu küsima.” (7)

„Ema ehitas muusikastuudiot 25 aastat ja oli seega stuudio juhtimises mõistagi iseseisvam, mina olen alles selle teekonna alguses,” tõdeb Lasteekraani Muusikastuudio juht Teele Viilup, kel tuli pärast oma ema Eve surma laulustuudio vedamine enda kanda võtta. „Tihti ma ei olegi teadnud, mida teha. Korduvalt on tekkinud tunne, et peaks emale helistama ja nõu küsima. Istume muusikastuudio õpetajatega sageli ema telemaja roosas toas, aga see tuba on nii tema oma ning seal olles on tunne, et teeme selle koosoleku ära ja see kõik on ajutine – kohe tuleb ema tagasi ja kõik on hästi. See tunne pole tänaseni üle läinud ja ma pole kindel, et kunagi üldse üle läheb.”

„Laulustuudio juhtimises oli ema iseseisvam, mina olen alles selle teekonna alguses,” tõdeb Lasteekraani Muusikastuudio juht Teele Viilup, kel tuli pärast oma ema Eve surma laulustuudio vedamine enda kanda võtta. „Tihti ma ei teagi, mida teha. Mitu korda on tekkinud tunne, et peaks emale helistama ja nõu küsima. Istume muusikastuudio õpetajatega igal nädalal ema telemaja roosas toas, aga see tuba on nii tema oma ning seal olles on tunne, et teeme selle koosoleku ära ja see kõik on ajutine – kohe tuleb ema tagasi ja kõik on hästi. See tunne pole siiani üle läinud ja ma pole kindel, et kunagi üldse läheb.”

See, et Teelest sai pärast ema ootamatut lahkumist muusikastuudio juht, oli asjade loomulik käik. „Kõik kuidagi läks niimoodi,” lausub ta. „Mingit eraldi otsust ei olnudki võimalik teha, sest keegi ei küsinud, kas ma olen nõus, vaid pigem vaadati otsa, kuidas me edasi läheme.” Tõsi, ema oli Teelele nii mõnigi kord poetanud, et ühel heal päeval võiks tütar muusikastuudio juhtimise üle võtta, aga sinnapaika see jäigi.

Edasi lugemiseks: