Meenutame, kuidas Eesti presidendid on USA riigipeaga kohtunud (14)

“Usk vabadusse on Eesti ja Ameerika Ühendriigid sõlminud tugevateks liitlasteks, kes mõistavad teineteise toetamise tähtsust ning aitavad vastavalt oma võimalustele neid, kes vajavad meie abi,” ütles president Toomas Hendrik Ilves 2007. aasta suvel, mil kohtus Washingtonis Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga.

Presidentide Ilvese ja Bushi ligi kahe tunni pikkusel kohtumisel räägiti Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetest, mida mõlemad riigipead hindasid headeks. Kohtumise juures viibis ka Ameerika Ühendriikide asepresident Dick Cheney.

President Ilves tänas Ühendriike toetuse eest, mida Eesti sai aprilli lõpus ja mai alguses, kui seisis vastamisi ulatuslike info- ja küberrünnakutega.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide riigipead peatusid pikemalt ka USA-Vene ja Euroopa Liidu-Vene suhetel.

“Eesti huvides on normaalsed ja heanaaberlikud suhted Venemaaga, kahjuks ei näe me praegu samasugust soovi oma naabri poolt,” lausus president Ilves. “Seda võib põhjendada lihtsamalt, näiteks presidendi- ja parlamendivalimiste eelsete sisepingetega Venemaal, kuid võib ka keerulisemalt, otsides tõlgendust Venemaa arusaamatule hirmule oma demokraatlike naabrite ja demokraatia ees ning selle hirmu üheks osaks on ka ähvardus suunata Euroopale tuumaraketid.”

Eesti riigipea pidas oluliseks, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit tegutseksid Venemaa suunal tihedas üksmeeles, milleks sobib hästi strateegiline energiakoostöö.

Avaldame täismahus 2004. aastal Õhtulehes ilmunud Allar Viiviku artikli „Eestlased USA presidentide palge ees“. Artikli ilmumise ajal valis USA endale uut presidenti ja oli veel lahtine: kas presidendiametis jätkab George W. Bush  või saab 44. riigijuht hoopis John Kerryst.

Eestlased USA presidentide palge ees

Teisipäeval otsustavad ameeriklased, kas George W. Bush jätkab presidendiametis või saab 44. riigijuht hoopis John Kerryst. Aegade jooksul on USA riigipeadega kohtunud ka mitukümmend eestlast, kellest igaühel on sellest unustamatu mälestus.

Tõenäoliselt enim eestlasi on kohtunud aastail 1993–2001 ametis olnud William (Bill) Clintoniga. Kui riigijuhid ja suursaadikud välja arvata, võis üks esimesi USA 42. presidendiga kohtunud kodueestlasi olla muhulane Iige Laes

26. augustil 1999 oli ta pere puhkuse eelviimane päev. Muhulased olid Massachusettsi ranniku lähedal Martha’s Vineyardi saarel. Sealsele golfiväljakule tuli ka Clinton, kuid riigipeale ligi saada oli peaaegu võimatu. «Turva oli lihtsalt megatugev,» on Laes meenutanud. «Pool päeva varem sai teed ääristavate turvajate järgi aru, kuhu ta läheb.»

Muhulased ja nende võõrustajad peatusid golfiraja viimase augu juures, kuhu president lõpuks saabuski. Ootamatult kutsus Clinton seltskonnast välja Iige ja poseeris temaga foto- ja filmimeestele. Järgmisel päeval sai eestlanna presidendilt ka autogrammi.

Kolm aastat hiljem käis Clinton kolmanda Ameerika Ühendriikide presidendina Eestis. Enne teda olid siiakanti sattunud 1930ndate lõpul kiirvisiidi teinud ekspresident Herbert Hoover (ametiaeg 1929– 1933), et võtta vastu Tallinna aukodaniku tiitel, ning 1939 suvel purjetas Pärnust läbi 22aastane John F. Kennedy.

Clinton saabus Tallinna 10. juunil 2002 Äripäeva ja IBMi Eesti korraldatud majanduskonverentsile. «Särav isiksus. Erudeeritud ja väga lummav inimene,» iseloomustab teda üks toonastest võõrustajatest, ärilehe peatoimetaja Igor Rõtov. «Kui sa seda meest ikka nii lähedalt näed, siis on ta kordumatu.»

Peatoimetaja arvates on põhjus USA presidendivalimiste väga tihedas valikusõelas – juhuslik inimene naljalt hiigelriiki juhtima ei satu.

Hirm seksiskandaali-küsimuste ees

Rõtov tunnistab, et enne konverentsi oli nii mõnigi asjatundja pessimistlik – kaheksa aastat presidendiametis pluss seksiskandaal on Clintoni kurnanud. «Kas tal üldse on oma ettekandes midagi uut pakkuda?» küsiti otse.

Kuid Clintoni sõnavõtt ületas kõik ootused – 55aastase mehe umbes 20minutine ettekanne oli väga särav. Eriti hämmastasid Sakala keskuse saalis olnuid Clintoni põhjalikud teadmised Eestist ja eestlastest. Kohe algul meenutas ta 1969. aasta kohtumist poksija Peeter Matsoviga, mis sai teoks... Helsingi–Leningradi rongis. Sportlane kinnitanud ameeriklasele: Eesti saab kord kindlasti vabaks! Selle fraasiga hurmas ta kuulajad jäägitult. «Vaevalt et neid teadmisi mehele vahetult enne Tallinna sõitu pähe aeti. Tal on lihtsalt hea faktimälu,» arvab Rõtov.

Ettekande lõppedes sattusid aga korraldajad piinlikku olukorda. Clintoni turvaülem oli nimelt keelanud kooskõlastamata küsimuste esitamise, et keegi näiteks Monica Lewinsky ja riigijuhi seksiskandaali kohta ei päriks. Ometi hakkas koos Rõtoviga konverentsi juhtinud Andrus Vaher esitama spontaanseid küsimusi ja tema järel tegi seda umbes tunni jooksul terve saalitäis. Kuid Clinton tuli vastamisega vaimukalt toime. Õnneks jäid küsijad viisakuse piiresse...

Pakkus ennast Eesti hea tahte saadikuks

Siira, vahetu ja karismaatilisena iseloomustab Clintonit ka IBM Eesti juht Valdo Randpere. «Hakkasime minema SAS Radissoni hotellist jala Sakala keskusse. Aga rahvast oli hotelli ümber juba parasjagu,» meenutab ta. Eriti palju oli maja ümber naisi. Kui Clinton lõpuks uksele ilmus, puhkes maruline aplaus. «Talle on loodud küll naistemehe ja -küti imago, kuid tegelikult kütivad naised teda,» muheleb Randpere. Arvutifirma juhile on ka meelde jäänud, et kuna veidi enne Clintoni saabumist oli Euroopa Liidu laienemise rahvahääletus läbi kukkunud, pakkus riigimees end poolnaljatades Eesti hea tahte saadikuks Iirimaale.

George W. Bush võõrustas Siim Kallast, Juhan Partsi ja Eesti ärinaisi

5. septembril 2003 võttis USA 43. president Valges Majas vastu Eesti toonase peaministri Siim Kallase ning novembris kohtusid nad ka Prahas NATO tippkohtumisel. Seal patsutas Bush Kallast sõbralikult õlale, sest Eesti sai ametliku kutse NATOsse.

Euroopa visiidil põikas Bush mõneks tunniks Vilniusse, et kokku saada Balti riikide presidentidega. Arnold Rüütel on temaga kohtunud ka ÜRO peaassambleel. Nii Bush vanemat kui ka nooremat iseloomustab Rüütel energiliste oskuslike ja ladusate kontaktiloojatena.

Tänavu on George W. Bushiga kaks korda kohtunud ka peaminister Juhan Parts – kevadel Washingtonis ja juunis Türgis NATO tippkohtumisel.

14. novembril 2002 võõrustas Bush Valges Majas ligi tund aega Läänemere regiooni edukate ärinaiste ja nende USA kolleegide delegatsiooni. Eestist oli toona kohal kuus ärinaist, kes meenutasid suure riigi esimest meest hea sõnaga: «Meie seltskond sai presidendile kolm küsimust esitada. Ühispildistamist paraku ei toimunud ja ta ei surunud ka kellegi kätt.»

Villem Ernits nuias Moskvas Richard Nixonilt näitusepiletit

1958, kui NSV Liidu ja USA suhted olid üle aastate taas head, korraldati Moskvas USA suurnäitus. Kohale sõitis ka USA tulevane president, toona küll veel asepresidendiametis Richard Nixon. Näitusele kippus ka legendaarne tartlasest polüglott Villem Ernits. Paraku polnud tal piletit ning ka raha nappis. Kohanud siis Ernits ühe paviljoni ees ameeriklast, kellega jutule sai. Nixoniks osutunud mees tõmbaski pika nuiamise peale taskust piletipaki ja tartlane pääses paviljonidesse.

Bush on võõrustanud Jaaksonit, Rüütlit, Merit ja Savisaart

1991 võõrustas USA praeguse presidendi isa George Herbert Valges Majas Eesti legendaarset diplomaati Ernst Jaaksonit. Viimane on muide kohtunud veel ka Ronald ja Nancy Reagani , Jimmy Carteri ning Gerald Fordiga.

1990 kohtus Bush seenioriga Valges Majas Eesti toonane valitsusjuht Edgar Savisaar. Tõenäoliselt pisut eredamalt on USA 41. presidendil meeles aga toonane välisminister Lennart Meri, kes joonistanud tema gloobusele Kamtšatka kohale pastakaga risti – sinna pidanud mehed kunagi kalale minema.

Bush seenioriga on korduvalt kohtunud ka Eesti praegune president, aastani 1992 ülemnõukogu juhtinud Arnold Rüütel.