Värisev tantsusaal: ERMi kõige avaram ruum asub sillal ja käitub nagu sild (3)

„Kuna see osa hoonest ei ole maaga ühendatud, siis see ongi sillana ehitatud ja käitub ka nagu sild,“ selgitab muuseumi avalike- ja välissuhete juht Kaarel Tarand. „See on haruldane lahendus ja ehitatud päris sillaehitajate poolt. Sellepärast me seda hoone osa sillaks kutsumegi.“

Just sillal oligi presidendi vastuvõtu ajal sisse seatud tantsusaal, sest see on suures ERMi majas kõige avaram ruum. Tarand lisab, et kui hoonesisene sild on haruldane, siis lisaks on see veel Eesti kõige laiem sild – tervenisti 71 ja pool meetrit: „Pikemaid sildu on Eestis küll, aga mitte laiemaid.“

Siiski võib kõhklusi tekkida, sest on ju teada, et näiteks sõdurid, kes ületavad rivikorras silda, kõnnivad seal sammu, mitte ei marsi. Ka jääteedel, mis sel talvelgi kasutuses, on ette kirjutatud kiiruste vahemik, milles auto võib liikuda. Mõlemad piirangud on seotud vibratsiooniga, mis võib rajatise lõhkuda.

„Sild on väga korralikult ehitatud – aknad püsivad ees ja pingeid pole neisse tekkinud, vuugid terved,“ ütleb Tarand, kelle sõnul on muuseumitöötajad selle haruldase rajatise käitumist ja olukorda jälginud. „Suuri üritusi on seal ennegi toimunud ja ka siis oli värinat tunda.“

Kaks ehitusinseneri, kellelt Õhtuleht selgitusi palus, ei soostunud pealiskaudsete kirjelduste järgi midagi põhjapanevat ütlema. Nad kinnitasid, et kõik tänapäevased rajatised on projekteeritud ja ehitatud kõikide nõuete kohaselt ning kindlasti paraja tugevusvaruga. Igasuguste kahtluste korral soovitasid mõlemad insenerid tellida korralik ekspertiis, et veenduda ehitise tugevuses ja ohutuses.