SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 73. koht: teater Vanemuine (1)

25. augustil (ukj) 1906 Tartus avatud Vanemuise seltsi- ja teatrihoone oli esimene rahva raha eest rajatud kultuuritempel. Ühtlasi alustas majas tööd esimene eesti kutseline teater.

Soome arhitekti Armas Lindgreni kavandatud juugendstiilis hoonest õhkus rahvusromantikat. Silmapaistvalt suure kaarsissepääsu ja poolümarate trepikojaeenditega esifassaad oli jõuliselt rahvusromantiline, samal ajal kui suurte, tihedalt ruudustatud akendega aiapoolses fassaadis avaldus juugendi mõju.1939 avati maja laiendus, lisati 500kohaline teatrisaal, mis oli üks moodsamaid Baltimaades. Endine teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.

1870 Lydia Koidula nn lustimängudega alguse saanud eesti teatrist kasvas välja ka esimene kutseline teater. Kõik see toimus paralleelselt Tallinnas tegutseva Estonia seltsi ja selle juurde loodud kutselise trupiga. Vanemuine avati August Kitzbergi draama „Tuulte pöörises“ esietendusega, mille lavastas Karl Menning, kes asus ka teatrijuhi kohale. Tema teeneks saab pidada eesti kutseliste näitlejate esimese põlvkonna üleskasvatamist. Menning oli kahtlemata toonase teatriuuneduse juhtfiguur, kelle lavastustele oli omane psühholoogilise realismi taotlus.

Teatrite tegemisega tehti algust ka Kuressaares ja Pärnu Endla seltsis, hiljem lisandusid Narva Ilmarine, Võru Kannel, Viljandi Ugala jt. Vanemuine ja Estonia kasvasid pärast oma majade valmimist Eesti juhtivateks kutselisteks teatriteks ja kontserdimajadeks. Sajandialguse aktiviseerumist võib nimetada teatriuuenduseks, mille eesmärk oli kunstide edendamine ja seega rahva vaimse elu edasiviimine ning selle kõrgemale tasemele tõstmine.

Rahvuslikuks sümboliks saanud Vanemuise hoone hävis paraku 1944 sõjatules. Varemed kõrgusid Tartu kesklinnas pikki aastaid, enne kui need 1960ndatel lammutada otsustati. Uus teatri- ja kontserdimaja valmis 1967 ning märgib hoopis uut ajastut nii Vanemuises kui ka Eesti teatris.

Allikad: Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani“. Tartu: Ilmamaa, 2010. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1.01.1900 – 16.06.1940 (aluskäsikiri: Mati Graf; toimetajad-koostajad Eneken Helme ... jt). Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002.