SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 68. koht: rahvusringhääling

Eesti rahvusringhääling loeb oma alguseks 18. detsembrit 1926, kui regulaarseid raadiosaateid alustas raadio-ringhääling. Esialgu oli raadio eraettevõtmine, kehtis raadiomaks ja saateid anti eetrisse vaid paaril korral nädalas. Pärast raadio riigistamist 1934 paranesid tehnilised olud ja suurenes eetriaeg. 1937 Türile püstitatud raadiomast võimaldas raadiosaateid kuulata kogu riigis ja kuulajate arv tõusis 100 000ni. Raadio üks ülesehitaja ja saatekava peamine kandja oli legendaarne raadio-onu Feliks Moor.

Okupatsioonide tulekul muutus raadio ka oluliseks propaganda edastamise vahendiks. Eesti Raadioks ümber nimetatuna jätkus saadete tegemine. Ideoloogilise töö kõrval vahendati ajaviidet ja uudiseid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. 1967 lisandus esimesele programmile ajaviitelisem ja pisut vabameelsem Vikerraadio. Palju kuulajaid leidsid „Keskööprogramm“, pühapäevane „Mnemoturniir“ ja „Meelejahutaja“, Tõnis Erilaiu „Soovid, soovid, soovid“ jpt regulaarsed saated.

1955 alustas raadio tööd Eesti Televisioon, mis esimesed kümme aastat kandis nime Tallinna Televisioonistuudio. Esialgu mustvalge telepilt muutus värviliseks 1970ndatel. Alates 1957. aastast on eetris ETV pikaaegseim saade, päevauudiseid edastav „Aktuaalne kaamera“. Populaarseim telesaade 1960ndatel oli kindlasti estraadilaulude võistlussaade „Horoskoop“, 1970ndatel olid menukad televiktoriinid. Nõukogude aja tuntumateks ja uuenduslikumateks teleajakirjanikeks võib pidada Rein Karemäed, Valdo Panti, Mati Talvikut ja Urmas Otti, kellest viimane saavutas lausa üleliidulise tuntuse Kesktelevisioonis tehtud sarjaga „Teletutvus“.

Raadiol ja televisoonil oli oluline sündmuste vahendaja roll laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise päevil. Seejärel tuli hakata otsima uut mõtet nii raadio kui ka televisooni rollile Eesti ühiskonnas. Kui 1992. aastast hakkasid Eestis tegutsema esimesed eraomanduses raadio- ja telekanalid, tekkis ka elav arutelu riigi rahastatavate meediakanalite tuleviku üle. 1. juunist 2007 ühendati oma ajaloo jooksul nii koos kui ka eraldi asutustena töötanud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon üheks Eesti rahvusringhäälinguks, mis riigi rahastuse toel peab oma missiooniks Eesti kultuuri arendamist ja hoidmist.

Allikad:

• Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005
• ERRi ajalugu. ERRi veebikülg http://info.err.ee/l/ajalugu
• Aune Unt „Televisiooni kroonika“. Eesti Ringhäälingumuuseumi veebikülg http://rhmuuseum.ee/televisiooni-kroonika/