RASSISM VÕI ETENDUSKUNST: mis on „blackface“ ja miks see mustanahalisi solvab? (31)

Nägu süsimustaks võõbatud, huuled groteskselt punased, silmad punnis peas – niimoodi kujutasid valgenahalised Ameerika music-hall'i lavadel musti ligi sada aastat, levitades selliseid rassistereotüüpe nagu lustlik istanduseori või keigarlik murjan.

Nn blackface'i kasutamine sai alguse 1830. aastatel USAs ning muutus mujalgi populaarseks. Seda eriti Suurbritannias, kus see traditsioon kestis palju kauem kui Ühendriikides. Algselt võõpasid valged artistid oma näo mustaks põletatud korgiga, hiljem musta saapaviksi või spetsiaalse grimmiga. Groteskset nägu täiendas kahune parukas, stereotüüpidele viitasid ka rõivad – kas siis kaltsud või sabakuub koos silindri ja valgete kinnastega – ning käitumisviis.

Säärased blackface-artistide etendused, kus lauldes, tantsides ja sketšikesi etendades tehti mustade kulul nalja, said lausa omaette nime – minstrel show. Teisalt on eksperdid märkinud, et just blackface-show'de kaudu jõudsid afroameerika ning selle mõjudega muusika, komöödia ja tants esmalt valge Ameerika ette. „Afroameerika innovatsioonid muunduvad Ameerika popkultuuriks, kui valged esitajad õpivad musti matkima,“ on džässiajaloolane Gary Giddins öelnud.