AhistamineFoto: AGE/Scanpix
Aigi Viira, Jaanus Kulli 17. november 2017 00:01
„Mitte kunagi oma elus ei ole mina oma näitlejannadele küll külge löönud, rääkimata ahistamisest – mul puudub igasugune geen selleks,” ütleb lavastaja Ain Mäeots. Eesti teatris pole tema teada ahistamisel naljalt kohta. Võib rääkida flirdist, võib rääkida kallistustest, aga sellega asjalood tavaliselt piirduvadki. „Paranoia on aga kerge tekkima,” lisab ta. „Loodan, et Eesti teatris seda ei juhtu, aga mine tea – ehk ei tohi varsti enam nalja ka teha?”

„Mitte kunagi oma elus ei ole mina oma näitlejannadele küll külge löönud, rääkimata ahistamisest – mul puudub igasugune geen selleks,” ütleb lavastaja Ain Mäeots. Eesti teatris pole tema teada ahistamisel naljalt kohta. Võib rääkida flirdist, võib rääkida kallistustest, aga sellega asjalood tavaliselt piirduvadki. „Paranoia on aga kerge tekkima,” lisab ta. „Loodan, et Eesti teatris seda ei juhtu, aga mine tea – ehk ei tohi varsti enam nalja ka teha?”

Tõsi, muusikali „Helisev muusika” aegu koges Mäeots (45) hetke, mil naisterahvas talle teatrimajast väljudes järele tuiskas ning varrukast rebima asus „Ta küsis, mida peaks tegema, et rolli saada – ta oleks kõigeks valmis,” muigab Mäeots takkajärele. „See tekitas minus õudu! Tegin näo, et ma ei saa aru, mida ta mõtleb. Samas – võib-olla ta ei mõelnud seda nii, võib-olla oli see minu paranoia! Ma ei soovi päriselt ka, et tegelikult oligi ta kõigeks valmis.”

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon