HILLARY CLINTON: kellelgi pole olnud mu elule suuremat mõju kui mu emal (4)

Dorothy oli veetnud viimased eluaastad toona riigisekretäri ametit pidanud Hillary Washingtoni kodus, kuid olnud ikkagi ääretult sõltumatu hingega. „Nagu nii paljud minu põlvkonna ameeriklased, olen tundnud, et lisa-aastad vananeva vanemaga on õnnistus, kuid ühtlasi kohustus kanda hoolt, et tal on mugav ja et ta oleks hoolitsetud,” kirjutas Hillary oma elulooraamatus „Hard Choices” (2014). „Ema kinkis mulle nii palju tingimusteta armastust ja toetust, kui ma Illinois's Park Ridge'is üles kasvasid. Nüüd oli minu kord teda toetada ...”

Dorothy Rodham oli 28, kui ta tõi ilmale esiktütre ja pani talle nimeks Hillary Diane Rodham. Tema enese lapsepõlv oli olnud masendav. Dorothy oli kaheksane ja tema noorem õde Isabelle kolmene, kui nende vanemad pärast tüliderohket abielu lahku läksid. Lapsi ei tahtnud endale mitte kumbki. Õeksed saadeti kahekesi rongiga Los Angelese eeslinna isaema juurde, kirjutas Hillary oma mälestustes. Range vanaema kandis kuninganna Victoria aegseid rõivaid ja karistas lapsi tühiseimategi üleastumiste pärast. Kui Dorothy tabati ühe halloween'i ajal naabrite uste taga kommi pommimas, tohtis ta aasta otsa oma toast lahkuda vaid kooliminekuks. Tal ei lubatud isegi köögis süüa ega aias mängida.

Läks 14aastaselt oma elu peale

Neljateistaastaselt sai Dorothyl mõõt täis. Suure majanduslanguse ajal leidis tüdruk ühe heasüdamliku naise juures tööd majapidajanna ja lapsehoidjana. Tüdruku kostile võtnud ja talle kolm dollarit nädalas maksnud naine ergutas teda ka koolis käima ja kinkis talle oma pluusi, kui märkas, et tüdrukul on üksainuke. „Ema nägi esimest korda elus, kuidas armastavad vanemad oma laste eest hoolitsevad – see oli ilmutus,” kirjutas Hillary.

Lõpetanud keskkooli, võttis Dorothy julguse kokku ja sõitis Chicagosse, et otsida üles oma ema, kes selleks ajaks oli uuesti abiellunud. Kohtumine oli rusuv. Dorothyle näidati ust. „Olin nii väga lootnud, et ema armastab mind, et pidin riskima ja seda välja uurima. Kui ta mind ikkagi ei armastanud, polnud mul kuhugi minna,” rääkis Dorothy aastakümneid hiljem. Ta üüris korteri ja elatas end kontoritöödega. Hiljem on Hillary Clinton põhjendanud oma huvi laste heaolu vastu nii ema lapsepõlvega kui ka oma veendumusega, et lapse hingevajadusi võivad täita ka teised, perevälised täiskasvanud.

Tekstiilifirmas masinakirjutajana tegutsedes tutvus Dorothy endast kaheksa aastat vanema kaubareisija Hugh Ellsworth Rodhamiga. Pärast pikka kuramaaži pidasid nad 1942. aasta algul pulmad. Esiklapse Hillary sündides elas abielupaar kahetoalises korteris. Teine laps, poeg Hugh tuli ilmale 1950, mil pere kolis Park Ridge’i neljatoalisse majja. Teine poeg Tony sündis 1954.

„Kriitilistel hetkedel ilmutas keegi mu vastu headust.“

Dorothyst sai täiskohaga koduperenaine, kes andis vahel pühapäevakoolis tunde, kuid ta utsitas oma ainsat tütart õppima ja karjäärile mõtlema. „Mis puudutab võimeid või püüdlusi, ei näinud ma sugupooltel mingit vahet,” seletas ta hiljem. „See, et Hillary oli tüdruk, ei tähendanud, et ta peaks olema piiratud.” Kui lapsed olid pesast lennanud, oli Dorothy oma põlvkonna esimesi emasid, kes koolipinki naasid. Ta võttis Oaktoni kogukonnakolledžis mitmeid kursusi ning teenis välja humanitaarainete diplomi.

„Küsisin emalt, kuidas ta elas üle selle kalkuse ja hüljatuse, ilma et ta ise oleks kibestunud ja emotsionaalselt kängu jäänud,” kirjutas Clinton. „Ma ei unusta eales tema vastust. „Elu kriitilistel hetkedel ilmutas keegi mu vastu headust,” ütles ema. „Vahel oli see imetilluke žest, aga tähendas nii palju.”“ Hillary sõnul hindas tema ema oma elu selle põhjal, kuivõrd ta sai oma lapsi abistada ja teisi teenida. „Ma tean, et kui ta oleks endiselt meie seas, veenaks ta meid sama tegema. Ära jää loorberitele puhkama. Ära alla anna. Jätka tööd selle nimel, et maailm muutuks paremaks. See töö on meil veel lõpetamata.”

***

Aastane Hillary võinuks ema jutukuse tõttu surma saada

Aastaid tagasi Billi ja Hillary keerukast abielust raamatu kirjutanud Jerry Oppenheimer väitis Daily Mailile, et Dorothy Rodhamil oli ka oma varjupool. „Pole kahtlust, et proua Clinton armastas oma ema ja tegi kõik, mis tema võimuses, et tema vanaduspõlv meeldiv oleks,” rääkis Oppenheimer. Ent intervjuudes pereliikmetega tulid tema sõnul jutuks ka Dorothy ebameeldivad küljed. Hillary nõo Oscar Dowdy väitel kasutanud Dorothy vihastudes juudivastaseid väljendeid ning olnud kibe vimmapidaja. „Paistis, et ta lausa peab kellegi peale tige olema, muidu ta ei saa elada.” Ühtlasi olnud Dorothy niivõrd jutukas, et Hillary oleks esimesel eluaastal äärepealt surnud – ema muudkui laterdas teise naisega ega märganud, et laps ripub vankrist välja, turvavöö ümber kõri.

***

Endine konservivabriku tööline ja Grammy laureaat

Hillary polnud algselt poliitikast huvitatud. Ta unistas hoopis pesapalluriks, ajakirjanikuks või astronaudiks saamisest.

Oma tulevase mehega Bill Clintoniga tutvus Hillary Yale Law Schoolis. Nad abiellusid 1975 ning said viis aastat hiljem tütre Chelsea.

Enne pulmi oli Hillary üritanud astuda USA merejalaväkke – küllap poliitilise statement’ina. Värbaja andis Hillaryle eitava vastuse, tuues põhjuseks, et 28aastane Hillary oli liiga vana, kehva nägemisega ja pealekauba naine.

Noore täiskasvanuna oli Hillary aktiivne vabariiklane. Demokraatide ridadesse viisid ta enda sõnul muuhulgas Vietnami sõda, Ameerika kodanikuõiguste liikumine ja Wellesley naistekolledži mõju.

Tudengina töötas Hillary ühel koolivaheajal Alaskal konservivabrikus, kuid sai sealt sule sappa, kuna julges kurta ebatervislike töötingimuste üle. 1974 osales ta noore juristina juba Watergate'i afääri uurimisel

1997 võitis Hillary oma raamatu „It Takes a Village” audioversiooni eest Grammy auhinna.

Hillary Clinton on Eestis käinud kolm korda: USA esieedina juulis 1996, USA senaatorite delegatsiooni koosseisus augustis 2004 ning NATO liikmesriikide välisministrite kohtumise raames aprillis 2010.