Presidendi marss: 7. detsembril 2016, veidi vähem kui kaks kuud pärast ametisse astumist võis Eesti presidenti kohata juba Pariisis.Foto: VPK
Inimesed
7. oktoober 2017, 00:05

Presidendi esimese ametiaasta välisvisiidid algasid Soomest ja lõppevad Itaalias (58)

Pole vähimatki kahtlust, et just president on Eesti riigi välissuhtluse käilakuju. Asjata ei sätesta meie Põhiseadus riigipea esimese ja sestap ka tähtsaima kohustusena Eesti Vabariigi esindamist rahvusvahelises suhtlemises.

Kersti Kaljulaid on alustanud oma põhiseadusliku rolli täitmist kadestamisväärselt hoogsalt. Oma eelkäijale Toomas Hendrik Ilvesele teeb töisest reisilustist innustatud Kaljulaid kindlasti silmad ette. Esimese ametiaasta jooksul on istuv proua presidendi juba 23 korda kodumaa tolmu jalgelt pühkinud, et raja taga Eestit igati vääriliselt esindada. Ilves jääb sellest oma esimese ametiaja käima jooksmise ava-aastal rohkem kui kolmandiku võrra maha, skoorides vaid 16 välisvisiiti.

Riigivisiitide osas (välissuhtluse kõrgeim vorm) jääb Kersti Kaljulaid aga oma eelkäijale seni veidi alla. Selles tipprollis on praegune Kadrioru perenaine olnud vaid tänavu märtsis Soomes. Ilves see-vastu võttis esimese aasta jooksul vastu kõrge kutse ja käis riigivisiidil ära nii Soomes, Gruusias kui ka Hispaanias (sh Kataloonias). Ilvest võõrustanud Mihheil Saakašvili nimi on välispoliitika huvilistel tänini suus ning kuhu tüürib praegu „ametlik“ Barcelona, pole mõtet lisadagi. Sellist peent ettenägelikkust tasuks mantlipärijal kindlasti oma eelkäijalt laenuks võtta.

Tavakohaselt alustavad riigipead kooskõlastatud külaskäiku eeldavat välissuhtlust mõnest sõbralikust naaberriigist. Oma esimese ühepäevase töövisiidi tegi Kaljulaid mullu 20. oktoobril Soome, kust põrutas kohe samal päeval edasi Lätti. Ilvese kui vastvalitud presidendi start 2006. aasta oktoobris oli samavõrd intensiivne, kuigi tema eelistas häid naabreid väisata vastupidises järjekorras. Täiesti arusaadavatel põhjustel võitsid just sõbralikud naaberriigid Kaljulaidi esimesel tööaastal riigipea südame. Nii Soomes kui ka Lätis käis ta visiidil kummaski kolm korda.

Presidendi kantselei andmetel lõpetab Kersti Kaljulaid oma esimese ametiaasta ja alustab uut töövisiidiga Itaaliasse, kuhu lendab juba järgmisel esmaspäeval. Ees ootab kohtumine Itaalia presidendiga ja Konrad Mägi näituse avamine Roomas.

Käepigistus: President Brüsselis 8.detsembril 2016, kohtumas Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuskiga. Foto: VPK/ Mario Salerno

Presidendi esimese aasta visiidid:

20. oktoober 2016, töövisiit Soome

20.-21. oktoober 2016, töövisiit Lätti

26. oktoober 2016, töövisiit Leetu

2.-3. november 2016, töövisiit Poola

10.-11. november 2016, töövisiit Saksamaale

29.- 30. november 2016, töövisiit Soome

7. detsember 2016, töövisiit Prantsusmaale

8. detsember 2016, töövisiit Brüsselisse

25. - 26. jaanuar 2017, töövisiit Rootsi

8. – 9. veebruar 2017, töövisiit Lätti

17. - 19. veebruar 2017, Müncheni julgeolekukonverentsil

7. - 8. märts 2017, riigivisiit Soome

9. - 12. märts 2017, töövisiit Liibanoni

23. – 24. märts 2017, töövisiit Brüsselisse

3. – 4. mai 2017, töövisiit Šveitsi

5. – 6. mai 2017, töövisiit Itaaliasse

26. – 27. mai 2017, töövisiit Slovakkiasse

26. – 27. juuni 2017, töövisiit Itaaliasse

5. juuli 2017, töövisiit Lätti

 6. juuli 2017, töövisiit Poola

 11. – 15. juuli 2017, töövisiit USAsse

 17. – 23. september 2017, töövisiit New Yorki

 26.-27. september 2017, töövisiit Taani

Globaalsed mured: President kõnelemas ÜROs  läinud septembris. Foto: REUTERS/Eduardo Munoz

 Presidendi kodulehel võib septembrikuist New Yorgi visiiti kajastavas alajaotuses leida ka Kaljulaidi pöördumise Euroopa noorte teadlaste poole. Tõsi, visiidi ajaraamidesse see hästi ei mahu, sest pöördumine on tehtud viis päeva pärast reisi lõppu, 28 septembril. President manitseb noorteadlasi hoolitsema meie maailma eest, soovides, et nad teeks kõik selleks meie koduplaneedil oleks ka edaspidi hea ja turvaline elada. Kuldsed sõnad, mis sünniksid igal tulevasel visiidil häbenemata kasutada!