KUIDAS PRESIDENT KIRIKUSSE LÄHEB: „Kui mind kutsutakse kirikusse pulma või matusele, sest korraldajad on nii soovinud, siis loomulikult ma lähen,“ ütles president Kaljulaid ja talitas enda sõnadega järgi kindral Aleksander Einselni ärasaatmisel.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
7. oktoober 2017, 00:02

Presidendi sekeldused: kirik, klassikokkutulek ja kommunaalvõlg (10)

Kersti Kaljulaid on esimene Eesti riigipea, kes keeldus tema ametisse nimetamise auks peetavast tänujumalateenistusest, samale teemale pandi puid alla ka jõulude ajal. Kirikujuhte presidendi usuleigus küll häiris, aga ei ärritanud, kuid erinevad arvajad jagunesid rangelt kahte lehte.

Kaljulaid põhjendas teenistusest keeldumist oma isiklike veendumustega: „Riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa.“

Justkui lepituseks käis president jõulukuul Läänemaal Risti kirikus ja vaatas sealse koguduse toimetamisi ning oli kohal Eesti Vabariigi aastapäeva tänujumalateenistusel Tallinna toomkirikus.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma tõdes Postimehele antud intervjuus, et keeldumine jumalateenistusest tuli presidendi kantseleist kiiresti – vaid paar päeva pärast valimisi. Peapiiskopi sõnul olid nad valmis teenistust korraldama vastavalt presidendi soovidele, näiteks oikumeeniliselt. Suurt tüli vähemalt riigipea ja kirikujuhi vahel ei tekkinud, sest juba Kaljulaidi esimestel ametinädalatel kohtusid nad sõbralikult Kadriorus.

„Ta on selgelt asunud Nõukogude Liidule omasele võitleva ateismi positsioonile,“ põrutas Mart Helme. „Jõulude ajal kirikus käimine on osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Ühiskonnas on väga erinevaid gruppe ja president peaks nende kõigiga arvestama.“

„Millest ma aru ei saa, on see, et nii paljud nõuavad kirikus käimist ja jumalateenistusel osalemist inimestelt, kes seda sisemiselt ei soovi teha,“ astus presidendi kaitseks välja Maris Lauri. „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“

Mitte film, vaid tõeline klassikokkutulek

Mõnda maksumaksjat pahandas presidendi otsus korraldada Kadrioru residentsis klassikokkutulek, sest eraviisilise koosviibimise jaoks oleks ruumi jagunud ka Kersti Kaljulaidi Nõmme eramu aias. Fakt on see, et 21. juulil kogunesid Tallinna 44. keskkooli, praeguse Mustamäe gümnaasiumi 21. lennu lõpetajad Kadriorgu. Presidendi kantselei kinnitas, et kokkutulek korraldati osalejate kulul ja ametiruume on isiklike kokkusaamiste korraldamiseks kasutanud ka eelmised presidendid.

Üks presidendi klassikaaslane rääkis Õhtulehele, et igal aastal peetavale klassikokkutulekule jõuab tavaliselt 10 kuni 15 inimest. „Tänavu on loota, et võib-olla tuleb rohkem rahvast, sest koolilõpetamisest on möödas 30 aastat,“ kõneles ta. Osavõtt oli tõesti aktiivne, sest Kadrioru residentsi trepil ülesvõetud pildil võib kokku lugeda 34 inimest.

Üritusest ei taha keegi lähemalt rääkida. Rohkem soostub ütlema presidendi klassivend Mart Kirsipuu, kelle sõnul vabas õhkkonnas kulgenud kokkutulekul mingit kindlat programmi polnud: „Niigi jääb ju ajast väheks, et kõigi inimestega rääkida, mis programmi siin vaja!“

Kähku õiendatud võlg

Aastate kaupa olid maksmata presidendi abikaasale Georgi-Rene Maksimovskile Lasnamäel Mahtra tänaval kuulunud korteri kommunaalmaksed. Kuidas muidu sai vaid 33 ruutmeetrine korter koguda võlga üle kahe ja poole tuhande euro.

Sealne korteriühistu oskab majandada ning suure maja peale oli võlglasi vaid kaks, üks neist Maksimovski. Kuna arveid pikalt ei makstud, siis andis ühistu võla kohtutäituri kätte, kes arestis kõik Maksimovskile kuulunud kinnisvarad. Pärast Eesti esipaari kogu vara avalikku üleslugemist tuli ilmsiks ka kommunaalvõlg. Siis õiendati võlg välgukiirusel, seda kinnitasid Õhtulehele nii ühistu kui ka presidendi kantselei.

Veidrad portreed

Kunstnik Toivo Pilt meisterdas presidendist aktimaali, kus ainsaks kehakatteks loendamatud tätoveeringud. Kunstnik rääkis Õhtulehele, et müüs pildi maha kõigest seitsme minutiga ja ta kasseeris selle eest arvestatava summa. Briti tätoveerija Glenn Cuzen süüdistas eesti kunstnikku varastamises – kunstnik Pilt tegeles maalimise asemel lihtsa fotomontaažiga ehk internetist leitud tätoveeritud naiseihuga fotole pookis külge presidendi pea.

Vahur Kersna lisas ERRi otsesaates presidendi portreele prillid ja vuntsid. Tegu oli Wabaduse kohvikus avatava kuulsate inimeste teoste näituse „Maalides head“ tutvustamisega. Heategevusliku näitusmüügi korraldajatele Kersna loodu ei meeldinud ja nad lükkasid selle kui näitusele sobimatu tagasi. Viimaks ostis Kersna karikatuuri 305 euro eest ERRi juhatuse liige Urmas Oru.