et kontsert jäi nägemata. See ju iga aasta ühesuguselt sünge, pime ja must. See lavastaja või kes ta iganes oli, rääkis küll nii salapäraselt, et lavastusest peaks igaüks leidma üles midagi sellist, mis peaks nagu kokku minema pealtvaataja mingi iseloomujoonega või elujoonega. Minul läks vast kokku midagi selle prahihunnikuga, kus peal noored kenad mehed pikutasid. Võibolla ka sellepärast selline nägemus, et kui oled juba nii vana, siis tõesti ei saa sellest kõrgest kunstist aru. Mis ma siin keerutan, ütlen kohe välja, et kui oled juba vana, siis oled ka loll. Mingit liigutuspisarat ei saanud küll kuidagi välja pigistada olgugi, et matusemeeleolu oli rohkem, kui sünnipäevale kohast meeleolu. Võtke seda pikka juttu, kuidas soovite, kuid mõnel aastal võiks ka midagi ilusamat ja valgusküllasemat kokku panna.
KOMMENTAARID (8)