ilmselt ei ol ka kirikutegelased küllalt haritud, etprobleemi üldse tõstatasid kuni meediani. Väide, et eestlased ei hooli usust ja kirikust, ei ole õige. Kahtlemata on palju neid, kellel ei olegi hinge, nõuka 50 aastat tegi inimestes laastamistööd ja kodudes hoidsid ka vanemad suu kinni, et lastel probleeme ei tekiks ja sellepärast on suur osa rahvast enda arvates 100% ateistid. Las nad olla, igaühel oma elu ja omad mõtted. Kuid kindel on see, et enamus inimesi on oma sisimas kristlased ja neil on ka usk. Kristlus on usk, mis lubab igaühel oma usuga oma mõtetes tegelda ja ei ole vajalik seda demonstreerida.Eestlane on omaette, ei lähe maailmale kuulutama , mis on ta südames, hinges. ja lubame talle seda. Kui riik oleks ametlikult koos kirikuga, siis oleks mõtet sõna võtta, heaks kiita või pahandada.
"Jõulude ajal on see igühe vaba valik, kas ta läheb perega külakirikusse või toomkirikusse" - ? Nonii, on igaühe vaba valik millisesse kirikusse minna ja sellega see kiidetud "vaba valik" autori arvates piirnebki, et kirikusse üldse mitte minna, sellist valikut teile ei anta?
kas olete juba eelmodereerinud?14. detsember 2016, 09:25
Soovitasin seestpoolt, st koguduses või ka lihtsalt kirikus vaadata, kus on halvustamine? Kommentaariumides tegin kord statistikat: iga usku seestpoolt tunnetava inimese rahumeelse kommentarai kohta tuli 5...7 halvustavat. Oleme ikka objektiivsed. On ka loomulikult mõni liiga terava sõnakasutusega inimene, kuid igal pool on hälbeid.
Jätke ometi president rahule! Miks peab seda kirikuteemat JÄLLE üles keerutama? Mulle meenub vaidlus mõni kuu tagasi mõttevahetus selle üle, kas Neitsi Maarja kuju ERM-is jalahoobiga purustamine on lubatav või mitte. Usundiõpetaja kirjutas sellest pikalt ja segaselt, aga lõppkokkuvõttes jäi küll mulje, et ta ei pidanud seda sündsusetuks... Kersti Kaljulaid (see uskmatu!) seevastu ütles lühidalt ja selgelt: "Mitte kedagi, mitte kunagi, mitte mingil juhul ei lööda jalaga!"
Mulle meeldib kuulsa briti ja atesisti Ricky Gervaise selgitus. Maailmas on umbes 2870 ainujumalasse uskuvat usku, ehk siis sellist usku, millesse uskujad usuvad ainujumalasse, näiteks Kristusesse. Ateist ei usu ühtegi 2870st jumalat. Usklik aga usub ainult üht, ülejäänud 2869 aga mitte. Statistiliselt on usklikud seega samuti ateistid:)
Enne NLiidu hinguseleminekut paluti kirikutes Eesti vabaduse eest. Kirikutes palutakse edu valitsus- jt. poliitikategelastele. Saan aru, et paljudele on usk vastukarva, aga teatud lugupidamine võiks jääda, sest on ka hullemaid uskusid. Mis näiteks siiamaani loevad naist vaevalt looma tasemel olevaks ilma hingeta olendiks. Ristiusk on ses suhtes edumeelne. See, et nõuka-aegse ateismi õhutamise kiuste ikka see usk mingil määral ellu on jäänud, näitab, et see kellelegi korda läheb ja neist inimestest tasub lugu pidada. Inetu, kui president kirikusse demonstratiivselt ei lähe, aga teatud usu ees roomab .
Häbi teil olgu ja saba teil tulgu,teie,kes jälle survestavad presidenti kirikusse minema.Jätke järgi,igaüks tunneb ise, kas tahab minna vöi ei.Nagu Jürgensteingi tunnistab,et käib seal end näitamas ja tuttavatele noogutamas.Kas see ongi selle eesmärk?Palju neid täisusklikke enam ongi? Tänapäeva usutegelased on enamus 'humanitaarusklike' nime all. Välisriigid saadavad tasuta nänni ja riideid,saab ringi reisida.Olge edasi,ärge teistele end peale pressige.Sellega muutute suurele osale rahvast lihtsalt vastikuks.Kui sellised ootavad pilvepiiril ees,siis parem olgu pörgu.
Saan aru, et president on tähtsusetu ja rahva silmis autu inimene. Kes on ametisse lihtsalt määratud. Samas ise usklik olemata arvan, et riiklik inimene peab meie kandis suht ametlikuma usu suhtes lugupidamist üles näitama. Ida pool on selleks ortodoksi suund, siin protestantlik. Õilis inimene austab ka ise teiste usku. Kui just sissetungijaid ei eelistata. Aeg on lõpetada undamine ja oma jõud sissetungijate vastu koondada. Isegi Saksamaal juba mõni mees julgeb naistenäppijatele kolki anda. Ehkki neid rass.istideks-nats.ideks sõimatakse.
Ateism ei tähenda millessegi uskumist. Ateism ei usu, ei sõitle, vaid lihtslt nendib, et usku ei ole olemas. Muuseas, millegi tõestamisega peab tegelema uskuja, mitte see, kes ei usu.
Aga mida Te ütleksite siis, kui meie president oleks näiteks vene õigeusku, ja käiks piduajal vene õigeusu kirikus? Me ei saa sellist olukorda välistada, eriti nüüd, kus tänu isamaareeturitest IRLi abil upitati kogu riigis valitsema kesikud.
Huvitav feminiinne loogika, ma ütleks. Kas on kirik süüdi, kui p--- on sattunud preestriks. Kas mõne teise elukutse esindaja siis tohib olla p---. Iseasi, et nad ise võiks samuti ringkaitset vähem harrastada. Ehkki ringkaitse on mitmete tsunftide omapära.
Kui neid pedofiilidest preestreid on massiliselt ja nad teevad halba kümnetele tuhandetele lastele, ja kui kirikuisandad sellest teadlikud on olnud ja pikku aastaid, isegi aastakümneid vaikinud on, siis muidugi on kirik süüdi.
Ega siis see, et keegi kuulutab välja jõulurahu, ei too inimestele veel rahu igapäevases elus. Pätid ja rikkuritest lapsevanemad jäävad ju ikka iseendaks. Advendipühade ajal paugutatakse jõhkralt rakette ja sellest tekkiv möll ei näita jõulurahust mõhkagi. Ja see usuhullus on sarnane pedehullusele. Mis vabadusest me räägime, kui kui kiriku poole koogutamist lausa peaaegu sunnitakse.
ka nsv aegadel tehtud nn. ateistlikku kasvatustööd. See kestis ju 50 aastat ja paratamatult jättis ka jälje. Vähesed jäid sellest mõjutamata, ehk ainult need, kelle kodudes peeti kirikust lugu. Padu-usklikke oli seejuures vähe, aga kiriku suhtes oli respekt. Lapsed õpetati "meie-isa" palvet lugema ja kümmet käsku tundma.
Ja veel. Jürgenstein, sotsist kristlane, see on muidugi juba omaette nähtus. See on sisemine mädapaise või ürask, mis süüdimatult ristiusku hävitab seestpoolt.
Kui president ei identifitseeri end kristliku kultuuriruumiga, samas aga on multikulti eestkõneleja, siis, kelle president ta on ? Igatahes mitte Eesti. Selline on potensiaalne moslemikultuuri Eestisse tooja. See kõik ei ole mitte juhuslik, vaid ta ongi Euroliidu käepikendus.
OLgu, kuidas on, kuid presidendi toimimine - mis on tema vaba valik kahtlemata - kergitas jälle teravalt üles vahepeal veidi vaibunud kiriku ja usklike halvustamise teema. Pineval ajal ei ole just parim asi süvendada lõhestatust. Liiati, tsiteerides jõulurahu väljakuulutamisel öeldut (osaliselt): kas me teame, mida meil oma rahuks vaja läheb...
KOMMENTAARID (44)