Kas tulnukad väldivad meid?Foto: Reso/REX
Maailm
14. november 2016, 11:41

Kas tulnukad väldivad Maad? (10)

1950. aastal esitas esimese tuumareaktori loonud füüsik Enrico Fermi küsimuse, mis nüüd on tuntud Fermi paradoksina. Kui maailmaruum on täis galaktikaid, nendes on loendamatul hulgal tähti, mille ümber tiirleb arvutult planeete, siis peaks vähemalt osadel neist leiduma elu. Miks pole Maa-välised olendid siiani meid külastanud?

Legendi järgi olevat Fermi sedasi mõtisklenud oma tolleaegse töökoha lõunasöögilauas. Mõttekäik põhineb loogilisel arutlusel universumi suuruse kohta.

Kuulsa füüsiku küsimusele on pakutud erinevaid vastuseid. Üks tuntumaid pärineb 1973. aastast ja selle käis välja Massachusettsi tehnoloogiainstutuudi astronoom John Ball.

Maa-välist elu otsib ka hiinlaste hiigelsuur FAST-teleskoop. See on maailma suurim raadioteleskoop Foto: STR

Teadlase arvates on universumis kindlasti ka teisi intelligentseid olendeid, kuid nad ignoreerivad Maad teadlikult, lastes inimestel omaette elada ja jälgivad nende tegevust kõrvalt. Nii oleksime nagu omamoodi kosmiline loomaaed.

Selle teooria põhjal on muud tsivilisatsioonid meist nii palju arengus ees, et nad ei soovi inimesesuguste primitiivsete olenditega tegemist teha või on hoopis teadlikud kontaktis peituvatest ohtudest.

Inimkond on arengus maha jäänud

Oletus tundub mõistuspärane, kui kujutleda, et teistel planeetidel võis elu tekkida ja areneda palju kiiremini kui Maal.

Mõeldes sellele, kui kiire on olnud inimkonna progress viimase sajandi jooksul, saab aimu, kui kaugele võiks olla jõudnud selline tsivilisatsioon, mis on kestnud näiteks 100 miljonit aastat kauem kui inimkond.

Ball soovitab kujutleda, mis tunne on inimesel rääkida teiste loomadega. Näiteks kassiga võime juttu puhuda, kuid kasutame lihtsaid sõnu ega loodagi, et karvakera meile vastaks. Aga rääkida näiteks teo või vihmaussiga? Üldiselt inimene seda ei tee, kuna see tundub täiesti mõttetu.

Ilmselt suhtuvad ka teised olendid meisse samamoodi. Õnneks või õnnetuseks on see kõigest hüpotees, mida siiani pole õnnestunud tõestada.