Pokémonid said alguse Jaapani poisi putuka- ja kulleselembusest

Kogu Pokémoni fenomen sai alguse 20 aastat tagasi Nintendo pihukonsooli Game Boy mänguna, milles sai püüda ja dresseerida 151 olendit. Nende veidrate tegelaste looja on jaapanlane Satoshi Tajiri, kes sai inspiratsiooni oma poisipõlve lemmiktegevusest, putukate ja kulleste kogumisest. Ta tahtis pakkuda suurlinnalastele võimalust sedasama elevust kogeda. Ühtlasi võttis Tajiri malli omaaegsest Jaapani fantaasiaseriaalist "Ultra Seven", kus peategelase abilisteks kurjamitega võitlemisel olid väikestesse kapslitesse pistetud hiigelkoletised. Nii mõtleski Tajiri välja mängu nimega "Capsule Monsters" ehk "Kapselkoletised". Mitmendal katsel õnnestus tal see Nintendole maha müüa. Kaubamärgiprobleemide tõttu sai mäng esmalt nimeks "CapuMon", siis juba "Pocket Monsters" ehk "Taskukoletised", mis lühenes "Pokémoniks".

Pokémonide maskotiks punapõskne näriline

Esimesed Pokémoni mängud, punane ja roheline versioon, jõudsid Jaapanis Nintendo Game Boy süsteemi 27. veebruaril 1996. Salapäraseid olendeid tuli püüda ning siis lahingusse astumiseks välja õpetada. Selleks, et saada endale kõik tegelased, tuli soetada mõlemad mängud. Kõigi lemmikuks sai punaste põskedega kollane näriline Pikachu, kellest kujunes kogu Pokémoni sarja maskott. Lapsi võlus peale naljakate tegelinskite asjaolu, et mänguprogrammeerija Shegeki Morimoto oli 151. taskukoletiseks välja mõelnud müütilise, peaaegu tabamatu Mew’.

Paari aastaga haaras kogu maailma Pokémoni-epideemia. Aastatega said Pokémonidest multifilmi- ja koomiksitegelased, sündisid kaardimängud ja konsoolimängud ning mõistagi lademetes fännikraami. Taskukoletiste arv kasvas kõvasti. 1998 avati Tokyos esimene Pokémoni spetskauplus. Karvane kaisu-Pikachu oli paljude väikeste laste unistuste jõulukink. 1999. aastal paigutas mainekas USA ajakiri TIME Pikachu aasta inimeste edetabelis hõbedakohale – niivõrd armastatud animategelast polnud väljaande sõnul Miki Hiirest saadik nähtud. Edu poolest on Nintendo hittmäng alla jäänud vaid sama firma iidsele menukile "Super Mariole". 1999. aasta "Pokémon Snap" võimaldas kasutajatel Pokémonidest naljakaid pilte jäädvustada (see on üks "Pokémon Go" põhitrumpe) ning neid pilte ka jagada. Kuid fotode väljatrükkimiseks tuli minna Blockbusteri videopoodi, sest 1999 oli ju kiviaeg, muigab cnet.com Pokémonide ajaloost rääkivas artiklis.

Ent nagu kõik moehullused, ei suutnud ka Pokémonid lõputult tipus püsida. 2010. aastal vallutas maailma Soome firma Rovio Entertainment vaimusünnitis "Angry Birds". Kurjad linnud olid ühtäkki kõikjal. Ent nüüd, kus Soome suleliste populaarsus on kahanenud, tuli Nintendo lagedale GPSi ja liitreaalsust kasutava Pokémonide nutitelefonimänguga "Pokémon Go", mis kujunes juba paari päevaga seninägematuks üleilmseks moehulluseks.

Pokémoni jahtinud nooruk lasti maha

Lapsed ja täiskasvanud tõttavad oma telefoniekraani jõllitades õues ringi, olles ühtviisi lummatud Pokémonide jahtimisest pärismaailmas. Kolm "jalajälge" ekraani paremas alanurgas annavad mõista, et elukas on kaugemal, üks jälg aga näitab, et ta võib olla lausa sinu selja taga. Leiad oma kodutänavalt põõsa tagant tegelinski, püüad ta Poképallide abil kinni ja saad temaga pilti teha ning teda dresseerida. Kui Pokémone üles leiad, tekib neid juurde. Ostes spetsiaalset Pokémoni viirukit, saad olendeid lausa oma elutuppa meelitada, nii et teoreetiliselt ei tarvitsekski mängu mängimiseks kodust väljuda. Kuid "Pokémon Go" eripära on just selleks, et see meelitab nii väikesi kui ka suuri koduseinte vahelt välja liikuma. Juba on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kirjutatud, kuidas "Pokémon Go" aitab masenduses ja üksildasi inimesi liikvele. Ühistest Pokémoni-otsingutest on saanud üks selle suve armastatumaid tegevusi – ning Pokémoni äpp on muutunud populaarsemaks kui virtuaalne kosjakontor Tinder. See tähendab, et "Pokémon Go" võib aidata lausa kaaslast leida.

Ent uudismänguga tasub ettevaatlik olla. USAs Californias kukkusid kaks meest Pokémone otsides üle kaljuserva alla. Guatemalas lasti maha 18aastane noormees, kes oli koos oma nõoga tunginud majja, kus neid pidi ootama ees virtuaalloomake. Pokémone jahtides on jalgu välja väänatud ja luid murtud. USAs Wyomingis sattus üks naine vees elavat Pokémoni otsides jões hulpiva laiba peale. Missouri osariigis aga varitsesid neli 16–18aastast relvastatud röövlit oma ohvreid üksildastes paikades, kuhu nad teadsid "Pokémon Go" fänne loomade otsingul suunduvat. "Inimesed peavad ette vaatama ja kandma hoolt, et nende lapsed mõistaksid, kuhu see mäng neid suunata võib," manitses kohaliku politsei esindaja.