Rosetta komeet tekkis kahe sabatähe kokkupõrkel

Euroopa kosmoseagentuuri Rosetta missiooni uurimismeeskond andis esmaspäeval pressikonverentsi, kus tutvustas ajakirjas Nature ilmunud värsket uurimust.

Komeedi ebatavaline, pisut kummiparti meenutav kuju selgus 2014. aasta juulis, kui uurimislaev Rosetta oli taevakehale piisavalt ligidale jõudnud. Sama aasta augustis suunati Rosetta ümber komeedi tiirlema ja novembris maandus sellele uurimisrobot Philae.

Komeedi tavatu välimus pani astronoomid pead murdma. Paljud kahtlustasid, et see võis tekkida kahe väikekomeedi kokkupõrkel, kuid seda oli raske tõestada.

Teine võimalik selgitus oleks olnud see, et jääst ja tolmust koosnev komeet on lihtsalt selliseks kulunud. Iga kord kui komeet Päikesele ligineb, hakkab selle jää sulama ning mõned piirkonnad võivad sulada pisut kiiremini kui teised.

Rosetta pardal olevad kaamerasüsteemid on aasta jooksul kogunud rohkelt andmeid komeedi pinna ja siseehituse kohta ning nüüd on teadlased kindlad, et komeet tekkis kahe väiksema sabatähe kokkupõrkel.

Sel moel kokkujäämiseks pidi kokkupõrge toimuma väga väikesel kiirusel, tõenäoliselt liikusid komeedid kiirusega vaid mõned meetrid sekundis.

Nüüd pakub huvi hoopis uus probleem. Kas 67P võib kunagi uuesti pooleks murduda? Rosetta fotodel on näha, et pardikuju kaelaosas on väike pragu, kuid viimase aasta jooksul pole see suuremaks muutunud.