Philae saadetud signaali püüdis laupäeva hilisõhtul kinni Euroopa kosmoseagentuuri kosmosejuhtimiskeskus, mis asub Saksamaal Darmstadtis.
Sideseanssi analüüsinud teadlaste sõnul läheb pisikesel robotil hästi. Philae töötab keskkonnas, kus temperatuuri on -35 C kraadi. Uurimisjaamal on kasutada 24 vatti võimsust ja robot on taas valmis tegutsema, kinnitas Philae projekti juht Stephan Ulamec.
Philae pidas oma emalaeva Rosetta kaudu Maaga ühendust 85 sekundi jooksul. See oli esimene sideseanss möödunud novembrist saati.
Andmeid uurides sai siiski selgeks, et Philae peab olema lühikeseks ajaks unest üles ärganud varemgi. Ulameci sõnul said uurijad robotilt kätte ka vanemaid andmeid, mida Philael pole lihtsalt olnud võimalust siiani Maale saata.
Nüüd ootavad uurijad järgmist korda, mil Rosetta saab Philaega suhelda. Uus sideseanss peaks tooma roboti mälust andmeid, mis selgitaks uurimisjaamaga viimastel päevadel juhtunut.
Side Philaega kadus 15. novembril, kui robot oli komeedi pinnal tegutsenud ligikaudu 60 tundi. Uurimisjaam eraldus Rosetta küljest ja jõudis õnnelikult komeedile, kuid maandumispaigas jäi Philae kaljunukkide varju ega saanud piisavalt päikesevalgust, et akusid laadida.
Lootus side taastamiseks siiski säilis ja märtsis suunasid Euroopa kosmoseagentuuri insenerid Rosetta antennid taas Philae saadetud võimalike signaale kuulama.
Komeet, mille pinnal Philae asub, liigub praegu Päikese poole ja tugev valgus lubab uurimisjaamal oma akusid laadida.
Euroopa kosmoseagentuur hellitab isegi lootust, et Philae võib koguda nii palju jõudu, et lõpetada pooleli jäänud oluline katse. Üle kõige soovitakse puurida komeedi pinda auk, et teha kindlaks taevakeha täpne koostis. Novembris üritas Philae seda, kuid too katse läks luhta.
Kommentaarid