Ukraina politoloog Mihhail PogrebinskiFoto: Sander Silm
Inimesed
23. juuli 2015, 13:52

REPORTAAŽ: Milline on meediaklubi Impressum, millega Eestis lapsi hirmutatakse? (11)

Kaitsepolitsei arvates on rahvusvaheline meediaklubi Impressum Eesti-vastase infosõja atribuut, mille eesmärk Eestis on käsitleda jutupunkte eelkõige Venemaa vaatenurgast johtuvalt. Teisalt on klubi juhatusse kuuluv Igor Teterin öelnud, et just nende meediaklubi pakub teistsugust vaatenurka, kui Eesti inforuumis tavaks. Milline on siis tõde?

Nii või teisiti on Impressum Eesti võimudele pinnuks silmas ning viimased uudised, mis sellega meediaklubiga kaasnevad, puudutavadki peaasjalikult seda, kuidas Eesti võimud ei lubanud ühte või teist klubi poolt esinema kutsutud külalist riiki.

Võib-olla ka õigusega, sest nii mitmedki klubi poolt kutsutud külalised on suhtunud Eestisse suurrahvale omase šovinistlikult joviaalse üleolekuga. Kuid mitte kõik ning uskuge või mitte, kuid olen paaril korral näinud ka seda, kuidas valdavalt venekeelse publikumi hulgas leidub sõnakaid inimesi, kes on hakanud Eesti seisukohti kaitsma.

Igatahes Impressum pole ennast Kapo tegevusest häirida lasknud ning kui klubi külalise sisenemine riiki on keelatud, on kohtumine tehtud Skype teel ning siis on publik olnud Eesti võimude peale tige kui herilane.

Vähe sellest, tõenäoliselt on need keelamised teinud Impressumile ka head reklaami, sest 21. juunil toimunud kohtumine Ukraina politoloogi Mihhail Pogrebinskiga tõi hotell Euroopa konverentsisaali puupüsti rahvast täis.

Tõenäoliselt oli huvi põhjuseks ka põletav teema: Ukraina.

Paar sõna Pogrebinskist. Tegemist on füüsikuga, kes töötas 20 aastat oma erialal, kuid kes perestroika ajal läks poliitikasse ning hakkas tegelema poliitilise analüüsiga ning konfliktoloogiaga. Praegu juhib ta Kiievis poliitiliste uuringute ja konfliktoloogia keskust.

Mis tõi kaasa sõja Ukrainas?

Pogrebinski rääkis saalisolnutele oma nägemuse konflikti algusest ja ega see vaatenurk paljuski ei erinenud sellest, mida me oleme harjunud lugema Eesti meediast.

Tema sõnul sai konflikt alguse juba tunduvalt varem ning tegelikult eskaleerus Maidanil varasem rahulolematus oligarhidega, poliitikutega ning rahva arvamusega mittearvestamisega. Paraku hakkas voolama Maidanil ka veri ning isegi praegu pole veel teada, kes siis täpselt keda tulistas.

"Ja siit saigi alguse sündmuste ahel, mille tagajärjel puhkes kohutav sõda ja me kaotasime Krimmi," võttis ta asja kokku.

Tema sõnul lõhestasid mullused sündmused ka paljud tema kolleegid, kes leidsid, et ainukene võimalus probleemi lahendada on võita Venemaa. "Tekkis olukord, kus paljud analüütikud põhimõtteliselt keeldusid dialoogist. Ja seda dialoogi pole siiani ning see on meie rahva suur tragöödia," rääkis ta.

Pogrebinski rääkis sellest, kuidas Ukrainas on sisuliselt alanud derussifitseerimine ning seda olukorras, kus Ukrainas elab märkimisväärne Venemaa vastane venelaste kogukond. Jutt Ukrainas levivast Venemaa vastasest meeleolust tõi publiku seas kaasa närvilise naeru.

Prognoosidest rääkides ütles ta, et midagi on tõenäoliselt kokkulepitud Moskva-Washington-Berliin teljel, sest DNR ja LNR on hakanud relvastust eesliinilt ära viima. Paraku on viimaste päevade sündmused näidanud, et sõjategevus on hoopis aktiivistunud.

Ukraina saadik põhjustas publiku pahameeletormi

Seekord istus saalis ka Ukraina suursaadik Eestis Viktor Kryzhanivsky, kes palus sõna ja teatas, et ta austab väga politoloogi seisukohti, kuid ei jaga neid.

"Meie ju teame, mis tegelikult toimub Ukrainas, see pole mitte sisemine kriis, vaid Venemaa agressioon. Tingimus kriisi lahendus on ühene: las Venemaa viib oma väed välja ning tagastab Krimmi," ütles ta.

See tõi kaasa publiku valjuhäälse pahameeletormi. "Õppige ajalugu, härra saadik," karjus valjuhäälselt minu kõrval püstikaranud mees.

Kohtumist modereerinud Igor Teterin palus publikul austada ka teise poole seisukohti, kuid siiski oli kohtumisel tulnud rahval raskusi oma pahameele vaka all hoidmisega.

Kokkuvõtvalt: ma olen vist ainukene Eesti ajakirjanik, kes on käinud kohal enamusel Impressumi üritustel. Ja ka seekordne kohtuminegi ei erinenud paljudest eelnevatest: keegi ei tegelenud seal otseselt propagandaga, kuid sündmustele läheneti eelkõige Venemaa seisukohtade valguses. 

Kuid see vaatenurk pole paika pandud minu meelest mitte niivõrd Kremli võimude jutupunktide järgi, vaid pigem näitab see väljaspool Venemaa piire elava vene kogukonna suhtumist. Ja sellesse suhtumisse mahub nii grammike suuršovinistliku üleolekut kui ka kibestumist.