Urbo Vaarmann: kui tahetakse teha poliitiline laip, siis tehakse (14)

Tartu maakohus tunnistas eile Urbo Vaarmanni (38) kokkuleppemenetluses süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises. Kohus mõistis talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse sama pika katseajaga. Selle aja jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Kantud karistuse hulka arvati ka need kolm päeva, kui Vaarmann 2012. aastal kahtlustatavana kinni peeti. Peale selle peab Vaarmann hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust 30 000 eurot.

Vaarmann on mitu korda öelnud, et ta ei tunnista ennast süüdi. "Õppetund on see, et kui tahetakse teha poliitiline laip, siis tehakse. Siin ei ole mingit küsimust, siin ei ole ju midagi arutada," ütles ta pärast kokku lepitud kohtuotsust ERRi raadiouudistele.

Kahel kohtualusel väike süü

Osaühing Puhkepesa tunnistati samuti süüdi soodustuskelmuses ja pistise andmises ning karistuseks mõisteti 30 000eurone rahaline karistus. Osaühing Avicia tunnistati süüdi soodustuskelmuses ja karistuseks mõisteti 15 000eurone rahaline karistus.

Samas kriminaalasjas esialgu süüdistuse saanud Oleg Kuzmini (44) ja Ülle Märsi (52) suhtes lõpetas kohus menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu põhjusel, et nende süü ei ole suur.

Mida ebaseaduslikku kohtualused tegid? Süüdistuses on kirjas, et Vaarmann taotles osaühingu Puhkepesa esindajana koos Kuzmini ja osaühing Aviciaga 2010. aasta septembrist kuni 2012. aasta maini PRIAst pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Pettus seisnes omarahastuse mittetasumises ja ehituskulude kõrgemana näitamises. Puhkepesale määrati toetust ligi 600 000 eurot.

Uurimisandmeil nõustas taotlejat PRIA enda töötaja Märss, kes sai süüdistuse pistise võtmises. Talle korraldati sünnipäevapidu ja tema sugulase üritusele korraldati meedias reklaam.

2011. aasta novembris maksis PRIA Vaarmanni ettevõttele ligi 100 000 eurot, ülejäänu jäi välja maksmata, sest alustati kriminaalmenetlust.

Kohtuasja arutamine pidi algama 2014. aasta veebruaris. Istungid tuli aga edasi lükata, sest asendusliikmena parlamenti pääsenud Vaarmannil oli saadikupuutumatus. Protsess seisis, kuni puutumatus ära võeti, aga siis jäi haigeks Kuzmin. Uus eelistung oli mullu detsembris, kus määrati, et asja arutamist alustatakse tänavu 20. aprillil. Aprilli lõpus lükati istung veel kord edasi, kuni Vaarmann avaldas kaitsja kaudu soovi sõlmida kokkulepe. "Mis põhjusel sooviti kokkuleppemenetlust, peab küsima kas Vaarmannilt või tema kaitsjalt," ütleb prokurör Marge Püss.

"Olen pikast kohtuvaidlusest kurnatud ning enda ja eelkõige oma perekonna säästmiseks otsustasin minna kokkuleppemenetluse teele," ütles Vaarmann, kes lahkus aprilli lõpus Keskerakonnast, mille liige ta 15 aastat oli. "Kui vaadata inimesi, kes on selle asjas kannatanud, alates kehavigastustest, mis on tekkinud politsei sisenemisel, lõpetades inimeste surmadega, siis ei ole siin millestki rääkida," ütles Vaarmann eile ERRile, et tahab lihtsalt rahulikult edasi elada.

Menetluskuludena peavad Vaarmann ja osaühing Puhkepesa tasuma 585 eurot ning osaühing Avicia 1401 eurot. Kuzmin on kohustatud maksma riigituludesse 4000 eurot ja Märss 680 eurot. Menetluskuludena peab Märss tasuma lisaks 792 eurot.

Endine riigikogu liige Vaarmann parlamendi uude koosseisu ei pääsenud ning lahkus Toompealt kuue kuu ametipalga ehk 20 787 euroga.